Uudishimu paneb küsimusi esitama
Kõik me mõtleme vahel, miks on asjad meie ümber just nii, nagu nad on. Miks on taevas sinine ja konna keha limane? Miks tõuseb heeliumiga täidetud õhupall lae alla ja Tallinnas loojub suvel päike hiljem kui Tartus?
Inimestele on omane uudishimu, mis paneb meid hankima uusi teadmisi. Tänu teadlaste uudishimule ümbritsevad meid pidevalt uued avastused ja leiutised, näiteks kiire arvuti, elektriline tõukeratas või nutikell.
Teadus ja tehnoloogia
Teadus on uute teadmiste saamine, korrastamine ja kontrollimine ning teooriate sõnastamine. Teadus aitab mõista, millest maailm koosneb ja milliste seaduste järgi see toimib. Kui mõistame, kuidas universum tekkis või milline see miljardeid aastaid tagasi välja nägi ja mis on toimunud planeedil Maa enne meid, saame paremini hinnata, kuidas meie igapäevane tegevus maailma mõjutab. Kui teaduslikke teadmisi kasutatakse praktiliste probleemide lahendamiseks, nimetatakse seda tehnoloogiaks. Tehnoloogia on toodete, teenuste ja rakenduste loomise viis. Tehnoloogia abil saadud uued lahendused, näiteks 3D-printimine või vaktsiinid, muudavad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks. Teaduseta ei oleks tehnoloogiat, ent teadust saab teha ka selle praktiliste rakendusteta.
Teadus hangib uusi teadmisi ja sõnastab teooriaid, tehnoloogia kasutab neid teadmisi uute rakenduste loomiseks ja probleemide lahendamiseks.
- Tehnoloogia on uute teooriate sõnastamine.
- Teadus aitab selgitada maailma toimimise seadusi.
- Teadust tehes saadake uusi teadmisi ja kontrollitakse neid.
- Tehnoloogia abil saab uusi toodeid ja rakendusi.
- Teadust ei saa teha ilma tehnoloogiata.
Loodusteadused
Loodust ja looduses esinevaid sündmusi kirjeldavad loodusteadused. Kuna loodus on väga mitmekesine, uurivad ja seletavad eri loodusnähtusi erinevad loodusteadused. Koolis õpitakse neist nelja: bioloogiat, geograafiat, keemiat ja füüsikat.
Bioloogia uurib organismide ehitust, talitlust ja seoseid keskkonnaga. Loodusgeograafia uurib Maad inimese elukeskkonnana. Keemia kirjeldab aineid ja nende muutumist teisteks aineteks. Füüsika tegeleb aga looduse üldisemate seaduspärasuste ning loodusnähtuste põhjendamisega.
Neil loodusteadustel on omakorda mitmeid harusid, nagu näiteks kvantfüüsika, mikrobioloogia, kolloidkeemia või klimatoloogia. Lisaks tegelevad paljud loodusteadlased siirdeteadustega, mis hõlmavad mitut eri teadusharu. Sellised on näiteks biokeemia, mis uurib elusorganismide keemilist koostist, ja geofüüsika, mis kirjeldab Maa füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Kõigil loodusteadustel on aga üks ühine eesmärk: uurida ja seletada looduse toimimise seaduspärasusi.
Uurib ja põhjendab looduse üldisemaid seaduspärasususi ja loodusnähtusi. | |
Uurib Maad inimese elukeskkonnana. | |
Uurib organismide ehitust, talitlust ja seoseid keskkonnaga. | |
Uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks. |
Jäta meelde!
- Loodusteaduste eesmärk on uurida ja seletada looduse toimimise seaduspärasusi.
- Teadus hangib uusi teadmisi, korrastab ja kontrollib neid ning sõnastab selle alusel uusi teooriaid.
- Tehnoloogia on toodete, teenuste ja rakenduste loomise viis.
Mõtle!
- Milliseid loodusteadusi sa tead?
- Nimeta teadusi, mis ei ole loodusteadused.
- Nimeta esemeid, mida regulaarselt kasutad ning mille olemasolu on saanud võimalikuks tänu loodusteadlastele.
- Nimeta mõni kuulus loodusteadlane. Kas tunned ka mõnd Eesti loodusteadlast?
