Mis on grupp?
Grupiks nimetatakse kooslust, millesse kuulub vähemalt kaks inimest. Näiteks on ka lasteta perekond grupp. Üldiselt on grupid suuremad, nende suurusel ülempiiri pole. Grupi peamine tunnus on see, et sinna kuuluvaid inimesi omavahel miski seob: nad teevad midagi koos ning sageli sõltub tegevuse tulemus kõigi grupiliikmete tegevusest. Näiteks kui korvpallivõistkonna üks liige mängib halvemini, kui teised seda ootavad, võib mäng lõppeda kaotusega. Grupi liikmed suhtlevad omavahel, käituvad sageli ühtviisi, ühiste normide järgi, teevad omavahel koostööd, neil on ühine eesmärk ja sarnased tõekspidamised, neid seob ühtsustunne. Koos suheldes ja tegutsedes kujuneb sotsiaalsete suhete võrgustik. Näiteks Facebooki sõpru võib samuti pidada grupiks, ehkki mõned selle liikmed pole üksteist kunagi kohanud.
- Kelly Sildaru
- abielupaar
- orkestri dirigent
- ragbimeeskond
- pruunide silmadega teismelised
- näitetrupp
- Eesti Vabariigi kodanikud
- Riigikogu fraktsioon
Miks tegutsevad inimesed grupis?
1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama.
Suurem osa töid on niisugused, mida saab hästi teha vaid koos teistega. Ka suur osa mänge on meeskonnamängud. Muidugi saab ka üksi palli korvi visata või jalaga väravasse lüüa ning punkte koguda, kuid korv‑ ja jalgpall on tõeline mäng siiski koos teistega.
Suuremate tööde tegemiseks, mis nõuavad rohkem tööjõudu, korraldatakse mõnikord ühiseid tööpäevi ehk talguid. Talguid on korraldatud näiteks ehitus‑ või maatöödeks, samuti kodukandi korrastamiseks ja loodusalade hooldamiseks. Üle-eestiline koristusaktsioon „Teeme ära!“ on innustanud rohkem kui sadat riiki korraldama samalaadseid koristustalgupäevi
2. Inimeste võime ja vajadus koos elada ja tegutseda on pärilik.
Meie kauged esivanemad suutsid ellu jääda vaid seetõttu, et nad tegid omavahel koostööd. Koos jahti pidades oldi edukamad. Oluline oli grupiliikmete omavaheline tegevus. Saak jagati kogukonnaliikmete vahel ja oma osa said ka need, kes jahipidamise ajal kodus laste eest hoolitsesid. Koos toitu hankides ning ennast metsloomade ja vaenlaste vastu kaitstes jäidki ellu vaid need, kes suutsid ja oskasid koos elada. Need, kes seda ei suutnud või ei osanud, tavaliselt hukkusid. Nõnda jäid olelusvõitluses ellu ja andsid järglasi vaid need inimesed, kes tegutsesid koos. Niimoodi kinnistusid grupitegevuseks vajalikud oskused, pealegi sünnib inimene võimega olla osa grupist – see on omandatud esivanematelt.
Teadlased, kes uurivad inimese ajutegevust, on avastanud, et ajus on sellised neuronid ehk närvirakud, mis aitavad tajuda teise inimese tundeid, näiteks rõõmu, kurbust, valu. Neid neuroneid nimetatakse peegelneuroniteks, sest need otsekui peegeldavad teiste tundeid ja tegevust. Näiteks nähes rõõmsat inimest, muututakse ka ise rõõmsamaks, öeldakse ju, et naer on nakkav. Peegelneuronite tegevuse tulemusena on inimesel kalduvus teist inimest aidata ja toetada. See aga loobki eelduse ühistegevuseks.
3. Lapsed õpivad koosolemise kasulikkust sünnist alates.
Laps tajub, et üksi on ellujäämine võimatu, tema ümber peab olema teisi inimesi, kes tema eest hoolitsevad. Nii õpib laps ka ise teiste eest hoolt kandma. Grupis õpib laps teistega arvestama ja ka suhtlema.
4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust. Inimesed on harjunud suhtlema.
Kui keegi satub mõnda inimtühja kohta, näiteks metsa, võib olukord talle algul põnev tunduda: keegi ei sega, võib teha, mida tahad. Üsna varsti võib ta aga muutuda ärevaks, sest inimene pole harjunud üksi olema: enamasti on alati kuskil keegi, kellega suhelda. Olukorda, kus inimene ei saa suhelda, on psüühiliselt raske taluda. Nii on näiteks kurjategija jaoks üks raskemaid karistusi üksikvangistus.
5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab inimese enesehinnangut.
Ka riigi kodanikke võib pidada kuuluvaks ühte väga suurde gruppi, selle riigi kodanike gruppi, ja kui riiki esindaval inimesel läheb hästi, siis on uhked kõik riigi kodanikud. Kui näiteks olümpiamängudel võidab Eesti sportlane medali, tunnevad eestimaalased uhkust, sest võitis ju oma kodumaa sportlane.
6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teiste käitumisega.
Tuntud sotsiaalpsühholoog Leon Festinger uuris inimeste käitumist grupis ning püstitas sotsiaalsete võrdluste teooria. Selle järgi võrdleb inimene pidevalt ennast teistega ja kujundab selle põhjal ka oma käitumise, et teised grupiliikmed ei suhtuks temasse halvasti ega tõrjuks teda eemale.
- inimese ajutegevusele omane.
- tihti kasulikum kui üksi millegi tegemine.
- aidanud inimkonnal ellu jääda ja areneda.
- ärevuse allikas.
- esivanematelt päritud võime.
Arutlemiseks
- Nimeta veel töid või mänge, mida on parem koos teha või mängida kui üksi.
- Selgita, kuidas on inimese suhtlemisvajadus seotud inimliigi ajalooga.
- Millal on kasulik oma käitumist teiste käitumise põhjal kohandada? Millal see aga kahjulik võib olla? Too näiteid.
Krahv Monte Cristo
A. Dumas’ romaani „Krahv Monte Cristo“ peategelane Edmond Dantes pidi taluma üksindust vanglaks muudetud Ifi kindluse üksikkongis seni, kuni tal õnnestus uuristada käik naaberkongi, kus vaevles abee Faria. Hullumisest päästiski peategelase võimalus kellegagi suhelda. Täielikus vaikuses ja ihuüksi elaval inimesel tekivad üsna varsti hallutsinatsioonid ja muud rasked psüühikahäired.
Krahv Monte Cristo
Katkend A. Dumas’ romaanist„Täna on 30. juuli 1816. Mis te räägite! Te olete kõigest seitseteist kuud vangis olnud.“
„Kõigest seitseteist kuud!“ hüüatas Dantes. „Oo härra, teie ei tea, mida tähendab seitseteist kuud vanglas. See on seitseteist aastat, seitseteist sajandit. Eriti minusugusele inimesele, kellel õnn oli käeulatuses, kes pidi abielluma armastatud naisega, kes nägi enda ees avanevat ausat teed elus edasi jõuda ja kellel praegu ei ole midagi, kes kõige heledamast päikesepaistest langes kõige sügavamasse öösse, kelle karjäär on hävitatud, kes ei tea, kas see, kes teda kunagi armastas, teda ikka veel armastab, kes ei tea, kas ta vana isa elab veel või on surnud. Seitseteist kuud vanglas mehele, kes on harjunud mereõhuga, meremehe vabadusega, mereavarusega, mõõtmatusega, lõpmatusega! Härra, seitseteist kuud vanglat on rohkem, kui väärib mis tahes kuritegu, mida nimetatakse inimkeeles kõige õudsemate nimedega.“
Arutlemiseks
- Kas ja miks on üksikvangistus üks raskemaid karistusi?
Aga kui inimene ei kuulu ühtegi gruppi?
Inimene suudab siiski ka üksinda hakkama saada, kuigi see võib mõjutada tema meeleseisundit. Näiteks on teada, et laevaõnnetuse läbi elanud ja kauaks ajaks üksikule saarele sattunud inimeste psüühikat on aastatepikkune üksiolek tugevasti kahjustanud.
Tuleb ette ka seda, et inimesed eraldavad end ise ühiskonnast täielikult. Vahel valivad nad üksinduse usulistel põhjustel. Näiteks varakristlikud eremiidid eraldusid üksindusse, et jumalat teenida. Kui inimene on valinud üksinduse teadlikult, on ta selleks ka valmistunud ning suudab sellega paremini hakkama saada, kuid vaid seni, kuni ta vajab kellegi abi.
Arutlemiseks
- Kas erakuelu valinud inimene on siiski ühiskonna osa? Põhjenda.
Päriselu Robinson Crusoe
Üks tuntumaid lugusid üksinduses elamise kohta on Inglise kirjaniku Daniel Defoe romaan „Robinson Crusoe“. Raamatus kirjeldatakse pärast laevaõnnetust üksikule saarele sattunud tubli meremehe Robinson Crusoe elu ja üksindusest tingitud raskusi. Romaani aluseks oli Šoti meremees Alexander Selkirki lugu. Selkirk lasi ennast 1704. aasta septembris maha panna asustamata Mas a Tierra saarele, mis asus Tšiili läänerannikust umbes 677 kilomeetri kaugusel. Nimelt ei pidanud ta laeva, millega ta sõitis, enam turvaliseks ja eelistas järgmist laeva saarel ootama jääda. Ta võttis endaga kaasa natukene riideid, voodipesu, musketi, mõned tööriistad, Piibli ja tubakat. Selkirk luges saarel Piiblit ja ootas, kuid peagi selgus, et niipea talle järele ei tulda.
Pärast aastaid kestnud isolatsiooni nägi ta kahte laeva saare lähedal lahes, kuid need olid Hispaania laevad, ning kui Selkirk hakkas lähenema, avasid nad tule. Merehädaline põgenes vaevu. Alles 1. veebruaril 1709 sõitsid saare lähedal kaks Briti laeva. Selkirk süütas signaallõkke ja see toimis. Laevalt tulnud päästjad leidsid kitsenahkadesse riietatud merehädalise. Kokku veetis Selkirk neli aastat ja neli kuud üksikul saarel. Laev, millega ta keeldus edasi sõitmast, uppus koos meeskonnaga.
Arutlemiseks
- Millal on võimalik üksinduses elada? Millal on sellega väga raske või võimatu leppida?
Küsimused ja ülesanded
- Peatükis mainiti mitmesuguseid erinevaid gruppe. Missuguseid gruppe oskad veel nimetada? Mis võiks olla gruppide peamisteks tunnusteks?
- Arutlege klassis, kas ja kui kaua saab inimene täiesti üksi hakkama. Mis võivad osutuda kõige suuremateks probleemideks? Inspiratsiooni võite ammutada lisatekstidest krahv Monte Cristo ja päriselu Robinson Crusoe kohta.
- Miks muutub inimene kaua üksinda olles ärevaks?
- Kas sina tunned uhkust, kui Eesti sportlane võidab medali? Põhjenda.
- Mõnikord võib edukasse gruppi kuulumisega kaasnev kõrge enesehinnang kasu asemel kahju tuua. Eduka grupi liige võib hakata end teiste gruppide liikmetest paremaks pidama. Miks see ühiskonnale kahjulik on? Kuidas seda vältida saaks?
- Millistes olukordades võib oma sõprade või kaaslaste ootuste järgi käitumine olla hea, millistes halb?
Ma tean, et...
Grupiks nimetatakse kooslust, millesse kuulub vähemalt kaks inimest. Grupi liikmed suhtlevad omavahel, käituvad sageli ühtviisi, ühiste normide järgi, teevad omavahel koostööd, neil on ühine eesmärk ja sarnased tõekspidamised, neid seob ühtsustunne. Koos suheldes ja tegutsedes kujuneb sotsiaalsete suhete võrgustik.
