Isiksuseomadused
Nii nagu inimesed erinevad üksteisest välimuselt, on neil ka ainulaadsed mõtted, tunded ja käitumisviis, st neil on erinevad isiksuseomadused.
Me ei mõtle tavaliselt sellele, milline iseloom kellelgi on, sest enamasti ümbritsevad meid inimesed, keda tunneme ja kellega oleme harjunud. Näiteks oled harjunud, et üks su klassivend on hästi jutukas ja veedab suurema osa ajast sõpradega, teine on aga sõnaaher ja eelistab olla omaette. Sa ei pööra klassis enam tähelepanu, kui üks kogu aeg tüli norib, teine viriseb, kolmas sageli kõva häälega naerab, neljas pidevalt kildu visata püüab jms. See, et te kõik olete erinevad, muudab koolielu huvitavaks ja õpetab teid üksteisega arvestama.
Mis juhtub siis, kui klassi tuleb uus õpilane? Õpetaja tutvustab teda küll nimepidi, kuid keegi ei tea, milline ta tegelikult on. Kogu klass hakkab uustulnukat põnevusega jälgima: kuidas ta räägib ja käitub, kuidas ta millessegi suhtub, mida hindab jms. Sellest püüab igaüks järelduse teha, milline isiksus uus klassikaaslane on.
Mis on isiksus?
Isiksus on inimese olemus ehk loomus, selle moodustavad omadused, mis määravad, kuidas ta käitub, mõtleb ja tunneb. Ühes ja samas olukorras võivad inimesed käituda erinevalt, näiteks üks on rõõmsameelne, teine tusameelne. Kui inimene käitub eri olukordades tavaliselt ühtemoodi (nt seltsib kergesti ka võõrastega, teine aga on vaikne isegi sõprade ja pere seltsis), on see loomupärane kalduvus ehk isiksusejoon. Inimeste erinevaid isiksusejooni uurib isiksusepsühholoogia, mis aitab meil inimest paremini mõista. Enamasti käitub inimene talle loomuomasel viisil.
Seetõttu saame inimese üle otsustada juba põgusa kohtumise järel. Uuringud näitavad, et juba pärast 5-minutilist vestlust osatakse üsna täpselt kirjeldada inimese peamisi isiksuseomadusi. Seega saad tõenäoliselt juba esimesel koolipäeval üsna hea ettekujutuse sellest, kui seltsiv, sõbralik, lahke on sinu uus klassikaaslane. Loomulikult võib vahel ka juhtuda, et keegi käitub täiesti ootamatult, näiteks sinu üldiselt rahulik pinginaaber saab kellegi peale väga vihaseks või alati täpne sõber hilineb tund aega kohtumisele.
Arutlemiseks
- Meenuta Oskar Lutsu raamatut „Kevade“ ja võrdle peategelasi Tootsi ja Arnot. Millised omadused sobivad neid iseloomustama? Kirjelda nende käitumist koolis vahetunni ajal.
Vaata ka
- Isiksusepsühholoogiast saad rohkem lugeda Tartu Ülikooli teadlaste kirjutatud raamatust „Isiksusepsühholoogia” (J. Allik, A. Realo, K. Konstabel. 2003).
Esmamuljet ei tasu alahinnata
California ülikooli teadlased väidavad, et inimesel kulub ainult 20 sekundit, et teha kindlaks, kas võõras inimene on usaldusväärne, lahke, kaastundlik ning kas ta tuleks raskes olukorras appi.
24 uuritavat paari osalesid uurimuses, mille käigus võeti DNA-proov ning neid filmiti. Videos rääkis kumbki paariline mõnest raskest olukorrast oma elus. Filmilindile jäädvustati ainult see paariline, kes parasjagu kuulas. Seejärel pidi teine grupp vaatlejaid 20-sekundilise filmiklipi põhjal otsustama, kui usaldusväärne, lahke ja kaastundlik paistis kuulaja oma näoilme ja kehakeele põhjal. Uurimuses selgus, et kuulajad pidasid empaatilisemaks neid inimesi, kes olid seda ka geeniuuringute järgi.
Is a stranger trustworthy? You’ll know in 20 seconds, Science Daily, 15.11.2011
Arutlemiseks
- Meenuta, kuidas sa kohtusid esimest korda inimesega, kellega said hiljem sõbraks või lähemalt tuttavaks. Kas sinu esmamulje oli õige või muutus su arvamus hiljem?
- Mis sa arvad, miks on oluline, et me oskaksime kiiresti kindlaks teha, kas saame teist inimest usaldada ja talle hädas olles loota?
Kuidas isiksuseomadusi liigitatakse?
Igas keeles on palju inimest iseloomustavaid sõnu. Neid analüüsides on psühholoogid jõudnud järeldusele, et inimeste erinevust saab üldiselt kirjeldada viie isiksuseomadusega:
- neurootilisus (pingetaluvus),
- ekstravertsus (väljapoole suunatus),
- avatus uuele kogemusele,
- sotsiaalsus (leplikkus-heasoovlikkus),
- meelekindlus.
Isiksuseomadusi on keeruline mõõta, aga inimesi ja nende omadusi saab omavahel võrrelda.
Kõige enam kasutatakse isiksuse uurimisel küsimustikke, kus inimesel palutakse end kirjeldada ja mitmesuguste väidete kaudu iseloomustada. Sellised testid annavad vajalikku infot ainult siis, kui on võimalik võrrelda väga paljude inimeste testitulemusi. Igasuguseid meelelahutuslikke teste, mis ei ilmu teadusväljaannetes, ei tasu tõsiselt võtta.
Isiksuseomaduste rühmad
Psühholoogid on leidnud, et paljusid isiksuseomadusi saab kokku võtta viie suurema rühma abil. Need näitavad, kuidas inimene tavaliselt käitub, kuid see ei tähenda, et ta igas olukorras ja alati nii käituks.
1. Neurootilisus (pingetaluvus)
Neurootilisus näitab, kui hästi või halvasti saab inimene pingelises olukorras hakkama. Mõni inimene on loomult tundlikum, seetõttu on ta sageli murelik, kartlik või nukker. Ta on tihtilugu enda suhtes kriitiline, kardab eksida ja võtab ebaõnnestumisi liiga südamesse.
Loomult rahulik inimene on see-eest pingevaba ja enesekindel, ta talub hästi stressi ning probleemid ei vähenda tema tegutsemistahet.
2. Ekstravertsus
Ekstravertne inimene on seltsiv, rõõmsameelne, jutukas ja aktiivne. Talle meeldib sageli naerda ja valjusti rääkida. Ta on seiklushimuline ja tegus ning otsib uusi sõpru. Ekstravert eelistab hobisid, kus ta saab oma energiat rakendada, ka pärast koolipäeva lõppu veedab ta palju aega koos sõpradega.
Ekstraverdi vastand on introvert, kes on vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei tunne end seltskonnas mugavalt ja eelistab olla omaette. Kuid ta ei pruugi end üksikuna tunda, talle vaid ei meeldi liigne müra, sebimine ja jutuvada. Pärast koolipäeva on ta enamasti väsinud ning eelistab vaikust ja üksindust.
3. Avatus uuele kogemusele
Avatud inimene tunneb huvi nii iseenda kui ka kõige ümbritseva vastu. Selline inimene on hea kujutlusvõimega, ideederikas, tundliku ilumeelega, uudishimulik ja kohanemisvõimeline. Talle meeldib leiutada, katsetada, midagi luua ning oma isikupära rõhutada.
Teisalt on ka inimesi, kes eelistavad elada harjumuspäraselt ning kellele ei meeldi muutused ega uuendused. Nad hindavad traditsioone ja tavasid.
4. Sotsiaalsus
Sotsiaalsus tähendab seda, kas inimene paneb teisi tähele. Väga sotsiaalset inimest iseloomustab siirus, leplikkus, lahkus ja abivalmidus. Ta on kaastundlik, salliv ja usaldusväärne. Loomupäraselt heasoovlikule inimesele ei meeldi tülitseda ning ta otsib pigem lepitust.
Mõned inimesed on aga enesekesksed ja teiste arvamus ei lähe neile korda. Nad pigem vastanduvad teistele, väljenduvad sageli kriitiliselt ja teravalt, norivad tüli ning satuvad kaklustesse. Seetõttu on neil ka vähe sõpru.
5. Meelekindlus
Meelekindlus tähendab, et inimene suudab endale seada eesmärke ja nende saavutamise nimel tegutseda. Meelekindlat inimest iseloomustab tugev tahtejõud, motiveeritus, töökus, täpsus ja kohusetundlikkus. See on eriti oluline selleks, et õpingutes edasi jõuda.
Tahtejõuetu inimene on püsimatu ja lohakas ning tegeleb sageli mitme asjaga korraga, ühessegi süvenemata. Ta ei suuda oma aega planeerida ega end pingutada.
Arutlemiseks
- Ei ole olemas n-ö puhtaid isiksusetüüpe – püüa enda puhul hinnata, kas oled pigem neurootiline või rahulik, ekstra- või introvertne jne. Kas ennast on kerge hinnata?
- Hinda samamoodi paari oma lähedast, nt ema, isa, õde, venda, sõpra. Kas lähedast inimest on kergem või raskem hinnata kui iseennast?
Vaata ka
- Introvertsuse ja introverdina paremini toime tulemise kohta saad rohkem lugeda Susan Caini raamatust „Vaikne jõud. Introverdina maailmas, mis ei lakka rääkimast” (2015). Inglise keele oskajad võivad vaadata ka Youtube'ist Susan Caini TED-i kõnet introvertide tugevatest külgedest. TED on konverentsisari, kus silmapaistvad inimesed räägivad neid sütitavatel teemadel.
Johari aken
USA psühholoogid Joseph Luft ja Harry Ingham töötasid 1955. aastal välja suhtlusmudeli, mida nimetatakse Johari aknaks. See koosneb neljast alast: avatud, pime, varjatud ja tundmatu ala. Igaüks neist annab inimese kohta teavet. Kõige tähtsam on avatud ala, mida peaks püüdma suurendada, et luua ja säilitada usalduslikke suhteid. See tähendab, et inimene peaks püüdma endast teistele rääkida (NB! vältida liiga isiklikke teemasid!).
Tagasiside teistelt annab inimesele tema enda kohta rohkem teavet (pime ala väheneb). Teistele tagasisidet andes püüa olla taktitundeline, et kaaslane ei solvuks. Ka see, kui oskad teist inimest tähelepanelikult kuulata, aitab luua paremaid suhteid.
AVATUD ALA: Mida sina enda kohta tead ja teised sinu kohta teavad | PIME ALA: Mida teised sinu kohta teavad, aga sina enda kohta ei tea |
JOHARI AKEN | |
VARJATUD ALA: Mida sina enda kohta tead, aga teised ei tea | TUNDMATU ALA: Mida enda kohta ei tea sina ise ega tea sinust ka teised ? |
Arutlemiseks
- Kuidas võita teiste usaldust?
- Milline tagasiside aitab avatud ala suurendada?
- Millistes olukordades ei peaks olema liiga avameelne? Miks?
Küsimused ja ülesanded
- Mõtle mõne oma sõbra peale ja nimeta vähemalt 10 teda iseloomustavat omadussõna (nt jutukas, lohakas). Kas võid välja tuua ka mõne sellise iseloomujoone, mille poolest olete sarnased?
- Kui palju on keeles kasutusel sõnu, mis kirjeldavad inimese omadusi ja käitumist? Näiteks inglise keeles leiti 1925. aasta Websteri sõnastikust selliseid omadussõnu kokku 17 954. Nimetage mõne minuti jooksul võimalikult palju inimese kohta käivaid omadussõnu eesti keeles.
Ma tean, et...
Iga inimene on isiksus. Inimesed erinevad üksteisest selle poolest, kuidas nad mõtlevad, tunnevad ja käituvad. Inimeste eripära saab kirjeldada viie isiksuseomaduse abil, mis näitavad tundelaadi, aktiivsust, suhtlemisviisi, tegutsemisstiili ja vastuvõtlikkust.
