Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest (akadi erebus ‘loojang’, foiniikia ereb ‘lääs, õhtu’), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus „õhtumaad“, mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust „läänemaad“, kuid lisaks Lääne-Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne- ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist.
Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis.
Euroopa riigid
Bulgaarial on väljapääs
Linnulennult on Eestist kõige kaugemal
Euroopa kääbusriigiks on
Saksamaa asub Kesk-Euroopas ja tema üheks naaberriigiks on
Albaania – |
Horvaatia – |
Põhja-Makedoonia – |
Slovakkia – |
Šveits – |
Tšehhi – |
Ungari – |
„Poolsaarte poolsaar”
Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka „poolsaarte poolsaareks“, sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared.
Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Balkani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar.
Euroopa saartest (saarestikest) on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja-Jäämeres.
Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.
Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.
Koosta keskkonnas Kahoot Euroopa merede, väinade, saarte, poolsaarte õppimiseks online-mäng. Kasuta ka nimetatud geograafiliste objektide pilte.
Juhend mängu koostamiseks: „Kahoot: Koolielu“.
Jaga linki ja mängige kaasõpilastega.
Euroopa piirtlemine
Kahe maailmajao – Euroopa ja Aasia – erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
Euroopa mandriosa äärmuspunktid
Ilmakaar | Äärmuspunkt (riik) | Geograafiline laius või pikkus |
Põhi | Nordkinni neem (Norra) | 71° 8’ N |
Lõuna | Marroqui neem (Hispaania) | 36° 00’ N |
Ida | Polaar-Uural (Venemaa) | 67° 20’ E |
Lääs | Roca neem (Portugal) | 9° 30’ W |
Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidžaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80% rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas.
Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8% maismaast, kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal (vt allolev tabel).
Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega
Pindala (mln km2) | Rahvaarv (mln in) | Rahvastiku tihedus (in/km2) | |
Euroopa | 10 | 748 | 75 |
Põhja-Ameerika | 25 | 592 | 28 |
Lõuna-Ameerika | 18 | 431 | 25 |
Aafrika | 30 | 1340 | 45 |
Austraalia ja Okeaania | 9 | 43 | 5 |
Aasia | 44 | 4641 | 105 |
Ajavööndid ja looduslikud tingimused
Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie ajavööndi. Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib nullmeridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg).
0-meridiaan läbibtähetorni.
Eesti on ajavööndis
Seega on kell Eestis Lääne-Euroopa ajast
Ajavööndite piiridriigipiiridega.
Ajavööndis UTC+1 asub.
Eestist Rootsi sõites peab kellavõrra tagasi keerama.
Moskvasse sõites peab kellaette keerama.
Bulgaariasse kehtib Ida-Euroopa aeg ja kellakeerama.
Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus.
Euroopa koht ajaloos
Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhône Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisła, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine’i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine.
Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid 20. sajandi keskel iseseisvuse, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed.
- parasvöötme ja lähistroopiline kliima
- lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliima
- suured laevatatavad jõed
- tasase ja mägise pinnamoe vaheldumine
- kõrgmäestikuline reljeef
- mitmekesised maavarad
- sagedased looduskatastroofid
Küsimused
- Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit teiste maailmajagude suhtes. Kuidas mõjutab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet.
- Leia kaardilt Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed.
- Leia kaardilt Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel?