Millised teadusharud uurivad inimest?
Inimese ja tema päritolu, identiteedi ja inimkonna arengu uurimisega tegeleb mitu teadusharu.
Bioloogia (kr k bios – elu, logia – uurimus) uurib kõiki elusorganisme, nende ehitust, talitlust ning suhteid keskkonnaga. Bioloogia kui teadusharu on arenenud sajandeid. Inimorganismi ehituse kohta hakati rohkem informatsiooni saama vana- ja antiikajal (umbes 5500–1500 aastat tagasi), kui arenes kirurgia. Inimese anatoomiat hakati põhjalikumalt uurima renessansiajastul (14.–17. saj).
Antropoloogia (kr k anthrōpos – inimolend) jaguneb mitmeks haruks. Füüsiline antropoloogia uurib inimeste anatoomiat ja bioloogilist arengut. Kultuuriantropoloogid (etnoloogid) uurivad inimeste kombeid, tavasid ja tõekspidamisi. Näiteks võivad antropoloogide uurimisobjektiks olla kauged hõimud, aga ka hoopis kodulinna mootorratturid.
Psühholoogia (kr k psykhē – hing) uurib tunnetusprotsesse (taju, mõtlemist, mälu, tähelepanu), emotsioone, käitumise motivatsiooni, isiksust, psüühika arengut lapsel, inimestevahelisi erinevusi, käitumist inimrühmades, suhtlemist ja palju muud.
Inimeseõpetus on kõigi nimetatud teadusharudega seotud ning otsib vastust sellistele olulistele küsimustele, nagu näiteks mille poolest erineb inimene loomast, kas inimvõimetel on piir, kas on olemas mõni asi, mida inimene teab ilma seda õppimata, kas inimlaps oskaks kõnelda ka siis, kui teda oleksid kasvatanud vaid loomad.
- Kuidas elavad kauged põliselanikud?
- Kuidas on toimunud inimese evolutsioon?
- Millised on erinevate rahvaste kombed?
- Miks on mõned inimesed kurvameelsemad kui teised?
- Kuidas toimib mälu?
- Kuidas toimib ainevahetus?
- Millistest luudest koosneb luustik?
- Kuidas areneb lapse psüühika?
- Kuidas inimesed grupis käituvad?
Mille poolest on kõik inimesed ühesugused?
Kõik inimesed on oma peamistelt vaimsetelt omadustelt ühetaolised. Seega on kõik inimesed võimelised mõtlema, tundma, omandama teadmisi ja oskusi.
Arutlemiseks
- Vaata pilte. Mis on neil inimestel ühist?
Inimesed 17 000 aastat tagasi ja tänapäeval
Kas inimene, kes 17 000 aastat tagasi joonistas Prantsusmaal Lascaux´ koopa seinale, tunduks praegu meile samasugune nagu meie? Teadlased arvavad, et koopa seinale joonised teinud inimene nägi maailma samamoodi nagu meie. Ta kasutas keelt suhtlemiseks ja asjade kirjeldamiseks; tundis hirmu, kui miski tema elu ohustas; oskas tuld teha ja valmistas endale loomanahast kehakatteid. Kui sellel ajal elanud inimeste lapsed kasvaksid üles tänapäeva perekonnas, ei erineks nad millegi olulise poolest ei sinust ega sinu klassikaaslastest.
Arutlemiseks
- Mille poolest on kõik inimesed sarnased?
Küsimused
- Mida uurivad bioloogia, antropoloogia ja psühholoogia?
- Milline valdkond tundub sulle kõige põnevam? Miks?
- Millised teadusharud uurivad veel inimest?
Ma tean, et...
Inimest uurivad mitmesugused teadlased ja teadusharud.
Minevikus elanud ja tänapäeva inimesed sarnanevad vaimsete omaduste poolest.
