Peatükk 1.1 (Matemaatika 6. kl)

Kordamiseks

Seotud sisu
Muud tegevused

Ülesanded A

  • Söömine
  • Loodusvaatlus
  • Sportimine
  • Lugemine
  • Magamine
  • Töötamine

Loe teksti hoolega. Proovi aru saada, millisele küsimusele pead vastama.
​Mõtle arv­andmete üle ja otsusta, kuidas saad neid teisendada.
​Teisenda arv­andmed. Vasta küsimusele. Mõtle, kas sinu vastus on mõistlik.

​Kümnend­murdu 0,12 loe nii:
​12 sajandikku

2. Arvude lugemine

Loe arvud.

8040;   12;   30 007;   0,508;   23;   450 000 000;   8,02;   2 300 100 000

Mitmendik puu­viljadest on pirnid?

Mitmendik õunad?

Mitmendik ploomid?

Mitmendik lastest on poisid?

Mitmendik lastest on tumeda peaga?

Mitmendik pliiatsitest on mustad?

Mitmendik pliiatsitest ei ole punased?

Mitmendik südametest ei ole värvitud?

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

5.1 Naturaal­arvudega peast liitmine-lahutamine

Liida ja lahuta (kui võimalik) kahe­kaupa tabeli ühes reas kõrvuti olevaid arve. Arvuta peast.

5.2 Kümnend­murdudega peast liitmine-lahutamine

Liida ja lahuta (kui võimalik) kahe­kaupa tabeli ühes reas kõrvuti olevaid arve. Arvuta peast.

54 310 + 23 690 = 

450 760 + 1 564 768 = 

86,315 + 4,085 = 

478,23 + 56,09 = 

1 000 000 – 24 306 = 

8 607 333 – 7 970 315 = 

201,1 – 7,36 = 

5,062 – 1,88 = 

4007 · 43 = 

88 044 · 15 = 

560 · 4200 = 

20 · 37,5 = 

0,27 · 5,9 = 

1,45 · 0,97 = 

1035 : 23 = 

17 860 : 94 = 

14 351 : 113 = 

84,6 : 6 = 

8,489 : 0,13 = 

1,92 : 5 = 

Korruta! Mitu erinevat korrutist saad?

100

10

2000

0,4

0,05

21

Jaga, kui jagajaks on ühest suurem arv.

10

100

0,3

0,7

6

9

64 200 – 53 609 + 1860 = 

17 394 – (5682 + 473) = 

0,243 : 0,3 – 0,25 · 1,08 = 

51 – (3,29 · 0,1 + 6,241) = 

339,52 – 129,92 – 71,35 = 

207 605 – 409 · 506 = 

(0,905 + 1,21 · 0,4) : 0,12 = 

(49 – 38,2)(0,82 + 1,68) = 

(2,32 + 0,71) : 0,3 = 

(0,5 · 43 – 26) · 1,5 = 

2 · 53 – (122 : 3 + 2) : 0,2 = 

2-ga ja 5-ga jaguvuse kontrollimisel vaata arvu viimast numbrit.
​3-ga ja 9-ga jaguvuse kontrollimisel liida arvu numbrid.

Arv 1 ei ole algarv ega kordarv.​​

      • 51
      • 5
      • 6
      • 11
      • 24
      • 77
      • 97
      • 50
      • 29
      • 15
      • 41

      Leia kord­arvude kõik tegurid.
      Kirjuta kord­arvud alates väikseimast ning järjesta tegurid kasvavalt eraldades need komadega. Ära kirjuta tühikuid.

      :

      :

      :

      :

      :

      :

      Arvu 18 kahe­kohalised kordsed on:
      , , , , .

      Arvu 211 kolme­kohalised kordsed on:
      , , , .

      4 ja 18

      SÜT(4;18) = 

      VÜK(4;18) = 

      12 ja 48

      SÜT(12;48) = 

      VÜK(12;48) = 

      14 ja 21

      SÜT(14;21) = 

      VÜK(14;21) = 

      50 ja 75

      SÜT(50;75) = 

      VÜK(50;75) = 

      16 ja 100

      SÜT(16;100) = 

      VÜK(16;100) = 

      Auto­buss sõitis Neemelt Jõe­külla 0,4 tunniga, sõidu­auto aga keskmise kiirusega 75 kmh. Kumma sõiduki kiirus oli suurem ja mille võrra?

      Vastus.  kiirus oli  kmh võrra suurem.

      Vastus. Sally kodu on koolile  m lähemal kui Kadil.

      Vastus.  põllu ühelt hektarilt oli  t võrra suurem saak.

      Täht­avaldis: 

      Arvuta avaldise väärtus, kui x = 485 ja y = 520.

      Vastus. Kare sai rooside müügist  €.

      • Leia diagrammilt, kui kiiresti lõi Mardi süda jooksu algul ja jooksu lõpul.
        Vastus. Jooksu algul lõi Mardi süda  lööki minutis ja jooksu lõpul  lööki minutis.
      • Millal lõi Mardi süda kõige kiiremini ja kui suur oli siis pulsi­sagedus?
        Vastus. Kõige kiiremini lõi Mardi süda  ja pulsi­sagedus oli siis  lööki minutis.
      • Mitme löögi võrra minutis erines Mardi pulss 15. minutil ja jooksu lõpul?
        Vastus. Erinevus oli siis  lööki minutis.

      19. Diagramm

      Lõika mõnest värskemast aja­lehest välja mingi diagramm. Kleebi see oma vihikusse ja kirjuta sinna juurde, mida see diagramm kirjeldab.

      1 ha on sellise ruudu­kujulise maa­tüki pindala, mille ühe külje pikkus on 100 m.

      Vastus. Karja­kopli pindala on  ha ja ümber­mõõt on  km.

      21. Lõik

      Lõik KL = 4,5 cm.

      Joonesta vihikusse

      1. lõik MP, mis on 2,1 cm lühem lõigust KL;
      2. lõik CD, mis on 1,2 korda pikem lõigust KL.

      Vastus. Kapi ruumala on  m3.

      23. Nurgad

      Joonesta vihikusse nurgad 55°, 90° ja 140°.

      17 km =  m

      6,3 km =  m

      0,7 km =  m

      40 cm =  m

      15 cm =  m

      7 dm =  m

      4,3 dm =  m

      Kui 1 cm = 10 mm, siis 1 cm2 = 102 mm2 ja 1 cm3 = 103 mm3.

      Kui 1 dm = 10 cm, siis
      1 dm2 =  cm2 ja 1 dm3 =  cm3.

      Kui 1 m = 100 cm, siis
      1 m2 =  cm2 ja 1 m3 = cm3.

      Jäta endale kindlalt meelde pikkus­ühikute vahelised seosed.
      ​Selleks kasuta abi­vahendina mõõte­joon­lauda.

      6 ha =  m2

      1,8 ha =  m2

      0,5 ha =  m2

      2 km2 =  m2

      0,4 km2 =  m2

      700 dm2 =  m2

      1850 dm2 =  m2

      30 000 cm2 =  m2

      4000 cm2 =  m2

      4 m3 =  dm3

      3,2 m3 =  dm3

      0,2 m3 =  dm3

      7000 cm3 =  dm3

      34 000 cm3 =  dm3

      4,8 l =  dm3

      0,7 l =  dm3

      15 t =  kg

      0,45 t =  kg

      0,2 t =  kg

      6500 g =  kg

      94 g =  kg

      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Ülesanded B

      Joonesta vihikusse sobivad rist­külikud ning värvi murdudele 15, 710 ja 2150 vastavad osad. Mida näitab iga murru nimetaja, mida lugeja?

      1 657 974 : 822 · 106 – (50 377 + 20 338) = 

      4,32(5,67 – 2,07) + 10,53 : 4,05 – 0,152 = 

      (43 · 19 – 26 928 : 33)(16 112 : 53 – 304) = 

      4b – 3c =  = 

      28mn – 5n + 2m =  = 

      2(3x + 5) – 3(4x – 15) =  = 

      Juulis ja augustis käis Neeme igal nädalal 3 korda jalg­rattaga poes. Sõidu­kiirus oli alati keskmiselt 10 kmh. Tee võimalikud arvutused.

      Vastus.  sai talunik kartulite müügist  € võrra rohkem raha.

      Ühe auto keskmine kiirus oli 50 kmh, teisel 70 kmh. Tee võimalikud arvutused.

      Täht­avaldis: 

      Arvuta vaala­poja kaal.

      Kui x = 30, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Kui x = 100, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Kui x = 200, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Vastus. Jaana­linnu mass on  korda suurem ööbiku massist ja jaana­linnu muna on  korda raskem ööbiku munast.

      Vastus. ∠DOE = °  või ∠DOE = °.

      Vastus. Basseini täitmiseks kulub  h.

      Mitu liiklus­vahendit kokku sõitis kesk­linna suunas ja mitu kesk­linnast välja?
      Vastus. Kesk­linna suunas sõitis kokku  liiklus­vahendit ja kesk­linnast välja  liiklus­vahendit.

      Koosta nende andmete järgi diagramme.

      8,  7,  6,  6,  5,  9,  10,  7,  7,  8,  3,  5,  6,  6,  7,  8,  9,  6,  6,  5,  8,  9,  7,  8,  8,  7,  7.

      1. Koosta vihikus punktide jaotuse sagedus­tabel.
      2. Leia kõigi punktide aritmeetiline keskmine.
        Punktide keskmine on .
      3. Missugune punktide arv esines kõige sagedamini?
        Kõige sagedamini esines  punkti.
      4. Mitu õpilast sai kõige sagedamini esinevast tulemusest vähem punkte, mitu rohkem?
        Kõige sagedamini esinevast tulemusest vähem punkte sai  õpilast ja rohkem  õpilast.
      5. Koosta vihikus punktide jaotuse diagramm.
      Seotud sisu
      Muud tegevused
      Palun oota