Närvi-süsteemi elundid
Närvi-süsteem ehk närvi-elundkond on inimese jaoks väga oluline. Närvi-süsteem on nagu arvuti.
See juhib kogu inimese keha tegevust:
südame tööd, hingamist, seedimist, liigutusi jne.
Närvi-süsteemi elundid on pea-aju, selja-aju ja närvid.
Pea-aju on pea sees. Pea-aju kaitseb pea-luu ehk kolju.
Selja-aju on selg-roo sees. Selja-aju kaitseb selgroog.
Närvid on inimese kehas igal pool
(näos, kätes, jalgades, nahas, sise-elundites).
Närvi-süsteemi ülesanneteks on:
- võtta kehast vastu teateid,
- analüüsida neid teateid,
- otsustada, kuidas keha peaks vastama saadud teadetele.
Pea-aju
Näos asuvad meele-elundid: silmad, kõrvad, nina, keel.
Meele-elunditega inimene näeb, kuuleb, haistab lõhna, tunneb maitset.
Meele-elundid saadavad ümbritsevast kesk-konnast saadud teabe ajule. Aju analüüsib seda.
Pärast seda aju otsustab, mida on vaja teha.
Näiteks:
Raadio mängib. Sa kuuled seda.
Kõrvades olevad närvid saadavad kuulmise kohta info pea-ajju.
Pea-aju analüüsib seda infot.
Nüüd selgub, et raadio mängib liiga kõvasti.
Pea-aju otsustab, et raadio tuleb vaiksemaks keerata.
Sa keerad raadio vaiksemaks.
Pea-aju on väga õrn elund.
Pea peale kukkumine või vastu pead löömine on ohtlik. Nii võid saada pea-aju-põrutuse.
Põrutusega võib lõppeda rüselemine, tõuklemine või vastu pead löömine.
Pea-aju põrutades võid kaotada teadvuse ja haiglasse sattuda.
Mõni-kord juhtub, et aju-põrutuse tagajärjel ei saagi enam terveks.
Pea-põrutuse tagajärjel võid jääda vigaseks või
koguni surra.
Sellepärast tuleb pead väga hoida.
Mis võib juhtuda, kui su aju saab põrutada?
Märgi tekstis laused, kust leiad vastuse.
Selja-aju
Selja-aju analüüsib neid teateid, mis tulevad kehast seest-poolt.
Näiteks:
Sa lööd oma varba vastu läve-pakku.
Sinu närvid varbas tunnevad, et varbal on valus.
Mööda närve liigub see teade selja-ajju.
Selja-aju võtab vastu otsuse, et jalg tuleb läve-pakust kiiresti eemale tõmmata.
Sa tõmbad jala lävepakust eemale.