Peatükk 6.9 (Loodus 5. kl)

Lehtmets II

Loomastik. Selgrootud loomad

Leht-metsas on palju putukaid ja ämbliku-laadseid loomi.

Metsa-sitikas on 12−20 mm pikk.

Putuka peal asetsevad sinkjas-mustad soonelised tiivakesed. ​Sitikal on tugevad jalad ja ogadega kaetud sääred. Tugevad jalad on vajalikud kaeve-töödeks. ​Metsa-sitikas kaevab maa sisse käigud ja muneb sinna munad.

Sitikal on otsa-ees tundlad, mille otstes on pisikesed lehvikud.

​Ta toitub loomade sõnnikust, mädanenud lehtedest ja puude mahlast.

Millest toitub metsa-sitikas?
​Märgi tekstis lause.

Kiilas-silm on pikkade õrnade tiibadega putukas.

Kiilassilma vastsed toituvad lehe-täidest. Lehe-täid on putukad, kes toituvad taime lehtedest, nad hävitavad taimi.

Tänu kiilas-silma vastsetele jäävad taime lehed söömata. Seega on ta kasulik putukas.

Kuidas kiilas-silma vastsed lehetäisid hävitavad? Märgi tekstis lause.

Linnud

Mets-lehelind on varblase-suurune rohekas lind.
​Silma peal on tal kollane triip.

Mets-lehelind toitub putukatest.
​Talveks lendab ta Aafrikasse.

Kuhu lendab mets-lehelind talvituma?
​Märgi tekstis lause.

Imetajad

Loomadest elavad lehtmetsas enamasti need, 
kes toituvad seemnetest, pähklitest, tõrudest või käbidest.
Need on taim-toidulised loomad.

Vahel kohtab seal ka kõige-sööjaid loomi.
Seal võib kohata rebast, karu ja hunti​​​

Mets-siga on mustjas-pruun loom. Tal on pikad kihvad ja turjal ​tugevad harjased. ​Sea ninamikuks on kärss, mis aitab tal maa seest toitu kätte saada.

Metssiga on kõige-sööja loom. ​Ta sööb taime maa-pealseid ja ​maa-aluseid osi. ​Lisaks sööb ta putukaid, vihma-usse, raipeid ja muud.

Tema vaenlasteks on hundid ja karud.

Milleks metssiga kasutab kärssa?
​Märgi tekstis lause.

Kaelus-hiir elutseb leht-metsades, võsastikes,
​põõsastikes, samuti aedades ja parkides.
​Ta on kuni 13 cm pikk.

Kaelus-hiirel on pikk ja ​terav nina, pikk saba ning pikad tugevad taga-jalad. ​Kõrvad on tal küllaltki suured.

Kaelushiir toitub peamiselt seemnetest: pähklitest, tõrudest ja kastani-munadest.
​Ta on võimeline murdma ka konni, sisalikke ja linnu-poegi. Talveks kogub hiir endale seemne-tagavara, mille peidab puu-õõntesse ja urgudesse.

Kaelushiir liigub maa-pinnal hüpetega. Vajadusel ronib ta ka puudel ja põõsastel. ​Enamasti tegutseb kaelus-hiir öösiti.

Kuhu peidab kaelus-hiir oma toidu taga-vara? Märgi tekstis 2 sõna.

Tööleht

Palun oota