Mõtle ja arutle!
Mis sa arvad, millise valgusallikaga sarnaneb sinu telefoni valgus?
Kus valgus levib?
Maale annab valgust Päike.
Kui saabub õhtu, süütame tuled. Nüüd annavad meile valgust lambid. Seega võime öelda, et valgus levib Päikeselt Maale ja lampidest ruumidesse.
Valguse levimise all mõeldakse valgusenergia kandumist ühest kohast teise. Valguse levimiseks on vaja läbipaistvat keskkonda. Valgus levib gaasilises keskkonnas. Samuti levib valgus läbipaistvates vedelikes ja tahketes ainetes, näiteks klaasis.
1. Maa saab valgust
2. Valgus Päikeselt Maale.
3. Valguse levimine on kandumine ühest kohast teise.
4. Valgus levib ainult keskkonnas.
5. Sellised on näiteks ja läbipaistvad ning kehad.
Kuidas valgus levib?
Keskkonda, kus valgus levib, nimetatakse optiliseks keskkonnaks. Kui valgus levib läbi väikese augu, tekib valguskiir.
Kui tekitame kiire laseriga, siis näeme, et see levib otse. Sellest saame järeldada, et valgus levib sirgjooneliselt.
Vaata alustuseks videot.
Töövahendid:
kuus pesulõksu, kolm CD-plaati, küünal, tikud.
Töö käik
1. Ehita CD-plaatidest ja pesulõksudest sarnane katseseade.
2. Aseta põlev küünal nii, et selle valgus paistaks läbi aukude.
3. Vaata küünalt.
4. Nihuta üks CD-plaat kõrvale.
5. Kas nüüd on võimalik küünlavalgust näha? Miks?
6. Mida saame katsest järeldada?
Valguskiir ja valgusvihk
Kui lapsed joonistavad päikest, teevad nad sellele kiired.
Joonistel kasutataksegi valguse levimise kujutamiseks sirglõike. Valguse levimise suunda tähistab nool. Selliseid sirglõike nimetatakse valguskiirteks.
Tegelikus elus ei ole võimalik ühte valguskiirt tekitada.
Seda pole võimalik teha ka laseriga. Alati tekib kiirtekimp, mis tekitab valgusvihu.
Valgusvihk on piirkond ruumis, kus valgus levib.
Valgusvihk on valguskiirte kimp. Kiired võivad valguskimbus levida hajuvalt, paralleelselt või koonduda kokku ühte punkti.
Hajuva valgusvihu tekitab näiteks lamp või küünal. Sel juhul algavad kiired ühest punktist, kuid seejärel eemalduvad üksteisest.
Paralleelne valgusvihk tekib laserikiirtest.
Koonduv valguskiht koosneb kiirtest, mis lähenevad üksteisele. Koonduva valgusvihu tekitab näiteks luup, kui sellele langeb valgus.
Samuti koondab valguskiiri silmas olev lääts.