Peatükk 6.2 (Inimeseõpetus 3. kl)

Tundmatud ained minu ümber

Vedelikud

Saara oli üksi kodus. Ta leidis köögist vee-pudeli. Tal oli suur janu.

Ta luges, mis on pudelil kirjas. „JOOGI-VESI. Tahan juua. Mul on nii suur janu.“

Saara avas pudeli-korgi. Sealt tuli väga terav hais! „Köh, köh! Appi, kui vastik! Mis see on? See küll vesi ei ole!“

​Pudelis oli äädikas.

Äädikat kasutatakse:

kurkide marineeri­misel

vee-keetja puhasta­misel

akende puhasta­misel


Pudelis võib olla tundmatu vedelik.
​Pudelis ei ole alati see, mis sildil kirjas.

Tundmatut vedelikku ei tohi:

  • juua
  • sisse hingata
  • katsuda

Harjuta

        • läbi­pais­tev
        • terav mait­se
        • pole lõhna
        • võib juua
        • terav lõhn
        • pu­has­tus-va­hend
        • pole mait­set
        • saab osta pude­lis
        • võib süüa val­mis­tada
        • läbipaistev
        • pole maitset
        • pole lõhna
        • terav lõhn
        • terav maitse
        • saab osta pudelis
        • puhastus-vahend
        • võib juua
        • võib süüa valmistada
        • läbipaistev
        • pole maitset
        • pole lõhna
        • terav lõhn
        • terav maitse
        • saab osta pudelis
        • puhastus-vahend
        • võib juua
        • võib süüa valmistada

        Terava lõhnaga vedelikke võid nuusutada nii:

        1. Hoia vedelikku ühes käes endast eemal.
        2. Teise käega lehvita lõhna enda suunas.

        2. Millised vedelikud kodus on terava lõhnaga?
        ​Mida ei tohi otse nuusutada, maitsta ega katsuda? Märgista.

        küüne-laki- eemaldaja
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        värske lille-vesi
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        WC puhastus-vahend
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        pesu-vedelik
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        beebi-õli
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        puhastus-vahend
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        duši-geel
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        läätse-vedelik
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        äädikas
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        alkohol
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        limonaad
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda
        toidu-õli
        • Ei tohi otse nuusutada
        • Ei tohi maitsta
        • Ei tohi katsuda

        alkohol = täis-kasvanute jook, mis teeb purju

        läätse-vedelik = vedelik, millega puhastatakse läätsesid

        Loe

        Paljud ained kodus võivad olla tule-ohtlikud. Nendel ainetel on tavaliselt peal selline märk:

        või

        See tähendab, et aine läheb kergesti põlema.

        Hoia need ained tulest eemal!

        TULE-OHTLIK!

        Harjuta

        3. Vaata videot, kuidas poisid leiavad tundmatuid vedelikke.

        1. Poisid olid
        2. Pudelid olid ilusad ja
        3. Poisid arvasid, et pudelis on
        4. Isa kasutab vedelikke
        5. Tundmatust pudelist juua.
        6. Võõra pudeli kohta küsi luba

        Loe

        Robert ja Henri on vanad sõbrad. Robert otsustas Henrile nalja teha. Ta valas Kellukese pudelisse vett.

        „Hei, Henri! Ma tõin sulle limpsi! Palun!“

        Henri joob pudelist. Ta on üllatunud.

        „Noh, kuidas maitseb?“

        „Mis-asja? See küll limps pole. Sel pole maitset.“

        „Ha-ha-ha! Tegin sulle nalja!“

        „See nüüd küll naljakas pole.“

        Kuula teksti.

        Harjuta

        1. Robert valas Kellukese pudelisse
        2. Kellukese pudelist jõi
        3. Henri oli
        4. Robert hakkas naerma, sest nali oli
        5. Henrile nali

        6. Arutle õpetajaga. Vasta küsimustele suuliselt.

        1. Kas võib sõpradelt jooki võtta? Millises olukorras?
        2. Kas võõrastelt võib jooki vastu võtta?
        3. Mis võib juhtuda?

        Gaas

        7. Vaata videot, kuidas kodus gaasi kasutatakse.

        Video

        Gaas on vajalik millegi kütmiseks.

        Näiteks

        1. saame sooja vett,
        2. saame teha pliidil süüa.

        Vahel võib gaas lekkida.
        ​See tähendab, et gaasi-torus on auk ning sealt tuleb gaasi välja. Siis võib toas olla eba-meeldiv lõhn.

        Gaasi sisse-hingamisel võib jääda väga haigeks.

        Käitu nii:

        1. mine õue
        2. anna teada täis-kasvanule
        3. helistage 112

        GAASI-PLIIDIL TEEN SÜÜA AINULT KOOS TÄIS-KASVANUGA.

        Kuidas käitun ohtlikus olu-korras?

        Olukord 1. Minu  või  puutusid kokku tundmatu ainega.

        Kuidas käitun?

        1.   Loputan hoolikalt mitu minutit.
        2.   Helistan 112, et küsida nõu.

        Olukord 2. Neelasin alla tundmatut vedelikku. 

        Kuidas käitun?

        1. Alla-neelamisel loputan suu.
        2. Joon väikeste lonksudega vett.
        3.   Vajadusel oksendan.
        4.   Helistan 112.

        Olukord 3. Hingasin tundmatut ainet sisse. 

        Kuidas käitun?

        1. Väljun ruumist.
        2. Ütlen täis-kasvanule, mis juhtus.
        3.   Vajadusel helistan 112.

        Harjuta

        1. Ma ei maitse, katsu ega nuusuta võõraid aineid.

        • JAH
        • EI

        2. Ma joon vedelikku ka siis, kui sõber pakub. 

        • JAH
        • EI

        3. Mängin tule-ohtlike ainetega.

        • JAH
        • EI

        4. Gaasi-pliidil teen süüa ainult koos täis-kasvanuga. 

        • JAH
        • EI

        5. Küsin tundmatu aine kohta väikselt õelt/vennalt.

        • JAH
        • EI

        KUI PUUTUN KOKKU TUNDMATU AINEGA, HELISTAN:

        KIIR-ABI

        112

        MÜRGISTUS-INFO

        16662

        Tööleht

        Palun oota