Arutle
- Mida sa arvad, miks mõnes peres ei ole lapsi?
- Mis põhjustel elavad mõned lapsed kasuvanemate juures?
- Millisel juhul kasvavad lapsed koos poolõdede ja poolvendadega?
- Kas siis, kui sul on juba oma pere, võiksid sinu juures elada ka sinu või partneri vanemad?
1. Erinevad perekonnad
Vaata pilte. Nimeta, kes kuulub perekonda.
Perekond on rühm inimesi, kes on omavahel seotud kooselu (vaba-abielu või ametlikult registreeritud abielu) või suguluse (veresugulus või adopteerimine) kaudu.
Arutle
- Mis erinevaid perekondi sina tead? Räägi kaaslastele.
2. Peremudelid
Tutvu peremudelitega.
abielupaar või vaba-kooselupaar; abielupaar või vaba-kooselupaar lapse või lastega; üksikvanem lapse või lastega; kärgpere; laiendatud pere; hoolduspere
- Loosi endale peremudeli kirjeldus.
- Loe saadud kirjeldus vaikselt läbi.
- Leia kaaslane ja loe oma sedelil olev tekst talle ette.
- Kuula kaaslase lugemist.
- Liigu järgmise juurde ja korda punkte 2-5.
Loe erinevate perekondade kirjeldusi. Märgista igas lõigus sinu arvates oluline teave.
Eesti seaduste järgi on abielu ametlikult registreeritud kooselu mehe ja naise vahel.
Vaba-kooselu on kooselu, mis ei ole ametlikult registreeritud. Selle kohta öeldakse ka vaba-abielu või partnerlus.
Üksikvanem on täiskasvanu, kes kasvatab üksinda üht või mitut last. Üksikvanem võib olla nii ema kui ka isa.
Kärgpere on perekond, kus on kaks vanemat ja nende eelmistest suhetest sündinud lapsed. Kärgperesse võib sündida ka ühiseid lapsi.
Laiendatud perekonnas elab koos mitu põlvkonda. Lisaks emale, isale ja lastele elavad ühises kodus ka vanaema-vanaisa, mõnikord ka teisi sugulasi (nt onud-tädid).
Hoolduspere on pere, kuhu on võetud kasvama teises peres sündinud laps(ed). Hooldusperes kasvab laps, kes ei saa mingil põhjusel kasvada oma sünniperes.
Esita klassikaaslastele küsimusi erinevate peremudelite kohta. Kasuta järgmisi küsimuste algusi:
Kes...?
Mis...?
Keda....?
Mida tähendab...?
Kuidas nimetatakse...?
Mitu...?
Kus....?
Miks...?
Kellega....?
Peresid võib olla väga erinevaid. Kui peres on head suhted, ei ole oluline, mitu liiget selles on.
Arutle
- Missuguses peres sina kasvad?
3. Leibkond
Leibkond on ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toitu, raha ja muud. Leibkonnas ei pea olema sugulus-suhteid. Leibkond võib olla ka korterit jagavad ja ühiselt majandavad üliõpilased või sõbrad.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis:
- lasteta leibkondi 719 000,
- üksikvanemaga leibkondi 45 000,
- ühe lapsega paare 125 000,
- kahe lapsega paare 174 000,
- vähemalt kolme lapsega paare 64 000.
Leibkond on ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toitu, raha ja muud. Erinevalt perekonnast võib leibkond olla ka üksikisik.
Eesti statistikaameti 2018. aasta andmete põhjal on perekonna kohta teada mitmeid asju. Eestis elab (kui palju?) perekonda, kus ei ole lapsi. Kõige rohkem on (mitme?) lapsega perekondi. Kõige vähem on (mitme?) lapsega perekondi. 45 000-s peres kasvatab lapsi (mitu?) .
