Arutle
- Kirjelda oma liikumisharjumusi
- koolipäevadel
- nädalavahetusel
- koolivahejal
- Kelle abiga oled endale seni treeningud valinud?
- Võrdle oma liikumis-aktiivsust algklassides ja praegu.
1. Liikumisharjumus
Liikumis-harjumus on üks osa inimese eluviisist. Liikumisharjumus näitab seda, kui palju ja kuidas inimene tavaliselt päeva jooksul liigub. Liikumine ei tähenda ainult teadlikku treenimist ja võistlustel käimist. Kehaline aktiivsus on ka erinevad kehalist liikumist nõudvad tegevused – nt majapidamis- ja aiatööde tegemine, kõndimine, rattaga sõitmine, tantsimine jmt.
Liikumisharjumus näitab seda, kui palju ja kuidas inimene tavaliselt päeva jooksul liigub.
Meie ümber on palju võimalusi liikumiseks. Eestis on rajatud mitmeid spordiväljakuid, terviseradasid ja välijõusaale. Samas on meie hulgas palju inimesi, kes ei ole harjunud igapäevaselt liikuma. Liikumise vajalikkust tuletab neile meelde mõni tervisehäire või haigus.
Inimese liikumisharjumus koosneb mitmest liikumis-tegevusest:
- kehaliselt mitte-aktiivsed tegevused (nt ekraaniaeg, pidev istumine; autoga sõitmine);
- kellegi korraldatud sportlikud tegevused; osalemine kehalise kasvatuse tunnis või treeningrühmas;
- aktiivne mäng sõpradega (nt palli mängimine, rulatamine);
- aktiivne liikumine punktist A punkti B (nt kodust kooli või koolist bussi peale) jalgsi, jalgrattaga, tõukerattaga.
Arutle
- Mis liikumis-võimalused on sinu kodukohas?
- Millist liikumis-tegevust sina kõige rohkem teed?
3. Liikumisaktiivsuse küsitlus
Küsitle 5–7 eakaaslast. Uuri neilt, kui sageli nad liiguvad ja kui aktiivne nende liikumine on. Kirjuta, mitu korda nädalas vastaja iga tegevust teeb.
Kehalise kasvatuse tunnis osalemine | Trennis käimine | Koolist-koju jalgsi liikumine | Vaba aja liikumine - rattasõit, pallimängud jmt | Iga vastaja liikumine kokku | |
Vastaja A | |||||
Vastaja B | |||||
Vastaja C | |||||
Vastaja D | |||||
Vastaja E | |||||
Vastaja F | |||||
Vastaja G | |||||
Iga tegevuse kohta kokku |
Vastajatest oli kõige aktiivsema liikumisega , ta liikus nädalas korda. Vastajatest kõige vähem aktiivse liikumisega oli , ta liikus nädalas korda. Kõige populaarsem liikumine oli . Seda liikumist tehti kõigi vastajate peale kokku korda. Kõige vähem tehti . Seda liikumist tehti kõigi vastajate peale kokku korda.
Kokkuvõtteks
Paaristöö. Joonista Tervise Arengu Instituudi soovitus kehalise aktiivsuse kohta.
Igapäevane kehaline aktiivsus annab hea enesetunde ja tervise. 12 – 18. aastased noored peaksid käima treeningutel umbes 4 korda nädalas ja liikuma erineva intensiivsusega kokku 1-1,5 tundi järjest.
Lapsed ja noored peaksid iga päev liikuma vähemalt 60 minutit. Uuringud näitavad, et üle 70% Eesti lastest vanuses 7–13 ei liigu piisavalt.