(Inimeseõpetus 8. kl)

Inimeseõpetus 8. klassile. Lihtsustatud õppekava (SA Innove, HARNO)

Peatükk 4.2

Vägivald – mis see on?

Seotud sisu

Arutle

Loe tekst ette

Mis on vägivald?
Mis tundeid vägivald tekitab?
Miks inimesed käituvad vägivaldselt?

Seotud sisu

1. Rühmatöö

Loe tekst ette

Loe teksti osade kaupa. Iga loetud osa kohta on väide. Avalda arvamust, kas nõustud väitega või mitte. Leia teksti juurde oma arvamust kinnitavaid näiteid.

Vägivaldne käitumine on teadlikult ja tahtlikult kellelegi kannatuste tekitamine.

Kas nõustud väitega või mitte?

10. Vägivalla ohver tunneb tugevaid tundeid nagu hirm, segadus, solvumine, abitus ja häbi. Eriti hirmutav ja arusaamatu on olukord siis, kui vägivallatseja on lähedane inimene.	Ohvril on raske, sest ta peab toime tulema negatiivsete tunnetega. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
11. Vägivallast hoidumiseks on vaja esmalt ohu-olukordi ära tunda. Kui sa oled vägivaldset käitumist märganud või seda ise kogenud, siis julge pöörduda abi saamiseks usaldusväärse isiku poole.	Vägivalla ennetamiseks on väga oluline vägivalla juhtumitest avatult rääkida koolis, kodus ja usaldusväärse inimesega. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Kas nõustud väitega või mitte?

1. Enamasti tunneme ennast teistega suheldes turvaliselt. Mõnikord võime kokku puutuda inimesega, kes on sinu suhtes vägivaldne. See võib olla ootamatu ja ühekordne juhtum. Teinekord kestab vägivald pikka aega.	Vägivald on alati ühekordne juhtum. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
2. Mõnikord ilmub vägivald suhtesse hiilivalt, on pika-ajaline ja pidev. Võib juhtuda, et ohver ei taju seda vägivallana, sest ta ei saa kehaliselt haiget.	Vägivalda on alati lihtne ära tunda. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
3. Vägivaldne käitumine on teadlikult ja tahtlikult kellelegi kannatuste tekitamine. Vägivallatseja kasutab teisele haiget tegemiseks oma võimu ja jõudu.	Inimese käitumine on vägivaldne siis, kui ta teeb meelega teisele haiget. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Kas nõustud väitega või mitte?

4. Vägivalda on erinevat. See võib olla näiteks kehaliste vigastuse tekitamine, kellegi mõnitamine, asjade ja raha väljapressimine, käperdamine.	Vägivaldne käitumine on taskusse pandud kiri „Kui sa homme 100 € ei too, saad peksa“. nõus ei ole nõus
5. Kehaline vägivald on käitumine, mis põhjusttab ohvrile füüsilist valu ja vigastusi. Näiteks peksmine, raputamine, tõukamine, näpistamine, juustest tirimine.	Kehalise vägivalla märgid on nähtavad ja neid on lihtne ära tunda. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
6. Vaimne vägivald on sõnaline või mittesõnaline vägivald, mille eesmärk on teist inimest alandada ja oma kontrollile allutada. Näiteks mõnitamine, solvamine, häbistamine, hirmutamine, alandamine ähvardamine.	Vaimne vägivald põhjustab kehalisi vigastusi. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Kas nõustud väitega või mitte?

7. Majanduslik vägivald on olukord, kus keegi kontrollib teise rahalisi vahendeid. Vägivallatseja eesmärk on muuta ohver endast rahaliselt sõltuvaks. Näiteks vägivallatseja võtab ära teise teenitud töötasu.	Majandusliku vägivalla ohver ei otsusta ise oma raha kasutamise üle. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
8. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga tegevus, mis on kaaslasele ebameeldiv. See võib olla seksiga seotud halvustav kommentaar, vastu tahtmist keha katsumine, seksuaalvahekorraks sundimine.	Rõvedad kommentaarid naise või mehe keha kohta on komplimendid. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
9. Vägivaldne käitumine mõjub ohvrile alati halvasti, isegi kui see ei paista välja. See võib põhjustada vaimset kahju, kehalisi vigastusi või koguni surma.	Vägivaldsetel tegudel ei ole enamasti raskeid tagajärgi. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Kas nõustud väitega või mitte?

10. Vägivalla ohver tunneb tugevaid tundeid nagu hirm, segadus, solvumine, abitus ja häbi. Eriti hirmutav ja arusaamatu on olukord siis, kui vägivallatseja on lähedane inimene.	Ohvril on raske, sest ta peab toime tulema negatiivsete tunnetega. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
11. Vägivallast hoidumiseks on vaja esmalt ohu-olukordi ära tunda. Kui sa oled vägivaldset käitumist märganud või seda ise kogenud, siis julge pöörduda abi saamiseks usaldusväärse isiku poole.	Vägivalla ennetamiseks on väga oluline vägivalla juhtumitest avatult rääkida koolis, kodus ja usaldusväärse inimesega. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Kas nõustud väitega või mitte?

1. Enamasti tunneme ennast teistega suheldes turvaliselt. Mõnikord võime kokku puutuda inimesega, kes on sinu suhtes vägivaldne. See võib olla ootamatu ja ühekordne juhtum. Teinekord kestab vägivald pikka aega.	Vägivald on alati ühekordne juhtum. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
2. Mõnikord ilmub vägivald suhtesse hiilivalt, on pika-ajaline ja pidev. Võib juhtuda, et ohver ei taju seda vägivallana, sest ta ei saa kehaliselt haiget.	Vägivalda on alati lihtne ära tunda. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:
3. Vägivaldne käitumine on teadlikult ja tahtlikult kellelegi kannatuste tekitamine. Vägivallatseja kasutab teisele haiget tegemiseks oma võimu ja jõudu.	Inimese käitumine on vägivaldne siis, kui ta teeb meelega teisele haiget. nõus ei ole nõus Kirjelda ühte näidet selle kohta:

Märgi tegevused, mis kirjeldavad vaimset vägivalda.

karjumine

näpistamine

vastu

tahtmist

keha

või

suguelundite

puudutamine

tegevuse

pidev

kontrollimine

raha

kasutamise

kontrollimine

tapmisega

ähvardamine

pornofilmi

vaatama

sundimine

sõprade

pereliikmetega

suhtlemise

piiramine

juustest

tirimine

endale

viga

tegemisega

ähvardamine

raha

äravõtmine

mitte

välja

tegemine

tõukamine

raputamine

hirmutavad

pilgud

liigutused

sundimine

seksuaalvahekorraks

halvustamine

solvamine

löömine

saladuste

väljarääkimine

Lohista tegevus sobiva vägivalla vormi alla (igasse neli):

MAJANDUSLIK
VÄGIVALD

SEKSUAAL-
VÄGIVALD

KEHALINE
VÄGIVALD

Lohista vastus siit sobivasse veergu

töötamise ja raha teenimise takistamine
pornofilmi vaatama sundimine
tõukamine ja raputamine
näpistamine
raha äravõtmine
vastu tahtmist teise keha puudutamine
seksuaalse sisuga kommentaaride tegemine
teise asjade lõhkumine
juustest tirimine
tehtud ostude pidev halvustamine
seksuaalvahekorraks sundimine
löömine

Märgi tegevused, mis kirjeldavad vaimset vägivalda.

karjumine

näpistamine

vastu

tahtmist

keha

või

suguelundite

puudutamine

tegevuse

pidev

kontrollimine

raha

kasutamise

kontrollimine

tapmisega

ähvardamine

pornofilmi

vaatama

sundimine

sõprade

pereliikmetega

suhtlemise

piiramine

juustest

tirimine

endale

viga

tegemisega

ähvardamine

raha

äravõtmine

mitte

välja

tegemine

tõukamine

raputamine

hirmutavad

pilgud

liigutused

sundimine

seksuaalvahekorraks

halvustamine

solvamine

löömine

saladuste

väljarääkimine

Lohista tegevus sobiva vägivalla vormi alla (igasse neli):

MAJANDUSLIK
VÄGIVALD

SEKSUAAL-
VÄGIVALD

KEHALINE
VÄGIVALD

Lohista vastus siit sobivasse veergu

töötamise ja raha teenimise takistamine
pornofilmi vaatama sundimine
tõukamine ja raputamine
näpistamine
raha äravõtmine
vastu tahtmist teise keha puudutamine
seksuaalse sisuga kommentaaride tegemine
teise asjade lõhkumine
juustest tirimine
tehtud ostude pidev halvustamine
seksuaalvahekorraks sundimine
löömine

Lisaks kehalisele vägivallale võib haiget teha ka sõna või pilguga.

Seotud sisu

Kokkuvõtteks

Loe tekst ette

Rühmatöö „Akvaarium“

Moodustage kaaslastega 2 rühma. Istuge ringi nii, et tekib sisemine ring ja välimine ring.

Sisemises ringis istujad saavad omale arutlemiseks küsimuse. Välimises ringis istujad kuulavad sisemise ringi arutelu pealt. Nad mõtlevad kaasa, aga ei sekku. Kui keegi välimisest ringist tahab kindlasti ka sõna võtta, siis võib ta istuda sisemise ringi vabale toolile.

Aruteluks on aega 5 minutit. Kui sisemises ringis olijad on arutelu lõpetanud, võivad välisringis olijad oma mõtteid teema kohta lisada.

Seejärel vahetavad sise- ja välisringis istujad kohad. Teine rühm arutab järgmise küsimuse üle.

Esimese rühma küsimus:
Mis on ühist kõigil vägivallaliikidel?

Teise rühma küsimus:
Missugused on vägivalla tagajärjed?

Seotud sisu

Valem

Kiirvalikud

Geomeetria

Hulgad

Funktsioonid

Keemia

Füüsika

Nooled

$$+

$$−

$$·

$$:

$$√

$$x

$$∞

$$;

$$(

$$)

$$[

$$]

$$=

$$≠

$$≤

$$≥

$$<

$$>

$$≈

$$≡

$$||

$$±

$$∓

$$x

$$%

$$€

$$Text

Vägivald – mis see on?

Seotud sisu

Arutle

Seotud sisu

1. Rühmatöö

Loe teksti osade kaupa. Iga loetud osa kohta on väide. Avalda arvamust, kas nõustud väitega või mitte. Leia teksti juurde oma arvamust kinnitavaid näiteid.

Kas nõustud väitega või mitte?

Lohista tegevus sobiva vägivalla vormi alla (igasse neli):

Seotud sisu

Kokkuvõtteks

Rühmatöö „Akvaarium“

Seotud sisu

Lisa materjali

Lisatavad failid

Teata veast

Teata siia ainult Opiqu veast. Palun kirjelda viga nii täpselt kui võimalik.

Kui ootad Opiqu meeskonnalt vastust, lisa oma kontaktandmed (e-post, telefon).

Tee linnuke, et aidata meil spämmiga võidelda

Opiq kasutab küpsiseid