Mõtle ja arutle!
- Kus vetikad kasvavad?
- Mis juhtub vetikatega, kui need veest välja võtta?
Mis on vetikad?
Vetikad on organismid, mis elavad peamiselt veekogudes.
Need on fotosünteesivad organismid. Vetikad toodavad vette hapnikku ja on teistele organismidele toiduks.
Vetikad võivad elada nii magedas vees kui ka merevees.
On ka selliseid vetikaid, kes elavad maismaal: mullas, puutüvedel, seintel ja isegi teistes organismides.
Vetikad vajavad kasvamiseks piisavalt valgust, vett ja mineraalaineid.
Ainuraksed vetikad
Vetikad võivad olla väga väikesed, koosneda ainult ühest rakust.
Need on üherakulised vetikad.
Üherakulised vetikad hõljuvad veekogude pinnal ja moodustavad taimhõljumi.
Osa üherakulisi vetikaid kleepuvad limaga kokku ja moodustavad kolooniaid.
Koloonias võib iga rakk olla iseseisev või liitunud teiste rakkudega.
Nii moodustab rakukoloonia terviku.
Vetikad elavad .
Vetikad vajavad kasvamiseks .
Üherakulised vetikad moodustavad .
Hulkraksed vetikad
Vetikad võivad olla ka hulkraksed. Need koosnevad paljudest eri ülesandega rakkudest. Hulkraksed vetikad meenutavad taimi, kuid vetikatel ei ole juuri, varsi ega lehti. Neil on tallus.
Vetikad fotosünteesivad kogu keha pinnaga.
Kogu keha pinnaga omastavad vetikad ka eluks vajalikku vett ja vees lahustunud toitaineid.
Vetikad kinnituvad kasvukohta niitjate või kettakujuliste kinnitusvahenditega. Selleks, et püsida vees püstises asendis, on vetikate kehas õhu-põiekesed või õli-tilgakesed.
Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
Sugulisel paljunemisel tekivad sugurakud, mille ühinemisel hakkab arenema uus vetikas.
Mittesuguliselt paljunevad vetikad eostega või mõne kehatükikesega. Eos on üherakuline paljunemis- ja levimisorgan.
Eostega paljunevad veel samblad, sõnajalgtaimed ja seened.
- Vetikatel ei ole , ega .
- Vetikad fotosünteesivad .
- Vetikatel on kasvukohale kinnitumiseks .
- Vetikaid hoiavad püstises asendis või .
Vetikad paljunevad suguliselt .
Vetikad paljunevad mittesuguliselt .
Vetikad paljunevad kehatükikestega.
Vetikate rühmad
Vetikad jagunevad kolme suurde rühma: rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad.
Rohevetikad
Rohevetikad elavad peamiselt magevees, kuid neid leidub ka meres. Rohevetikad kasvavad kalda lähedal madalas vees.
Seal on nende jaoks piisavalt valgust.
Rohevetikad võivad olla üherakulised (ainuraksed) või hulkraksed.
Üherakulisi rohevetikaid leidub lisaks veekogudele ka mullas, puude tüvedel, veenõude seintel ja mujal. Südasuvel võib neid veekogudes olla nii palju, et vesi muutub roheliseks. Siis öeldakse, et vesi „õitseb“.
Hulkraksed vetikad kinnituvad veekogude põhja, kividele või veealustele rajatistele. Hulkraksed vetikad on madalakasvulised.
Sageli on rohevetikaid nii palju, et kogu veekogu põhi on nendega kaetud. Vetikate vahel leiavad omale elupaiga paljud veeloomad ja nende järglased.
Tuntum rohevetikas meie veekogudes on karevetikas.
Pruun- ja punavetikad
Pruun- ja punavetikad elavad peamiselt soolases vees: meredes ja ookeanides. Nende kehas leidub värvaineid, mis annavadki vetikale pruuni või punaka värvuse. Need värvained aitavad vetikatel paremini valgust kätte saada.
Pruun- ja punavetikad saavad kasvada rohevetikatest sügavamal. Pruunvetikad on kuni 20 meetri, punavetikad isegi kuni 200 m sügavusel.
Läänemeres kasvab pruunvetikatest harilik põisadru.
Troopilistes meredes võivad pruunvetikad kasvada väga suureks.
Nad kasvavad kuni 20 meetri pikkuseks ja meenutavad kuju poolest isegi puud.
Punavetikad võivad olla nii üherakulised kui hulkraksed.
Nad meenutavad põõsakesi, puulehti, linte.
Punavetikad ei kasva nii suureks kui pruunvetikad.
Läänemere tuntuim punavetika-liik on agarik.
Rohevetikad | Pruunvetikad | Punavetikad | |
Värvus | |||
Millises veekogus kasvavad? | |||
Kui sügaval kasvavad? | |||
Kui suureks võivad kasvada? | |||
Vetika liik Läänemeres |
Lisateave
Sinivetikad ehk tsüanobakterid
Kuumadel suvepäevadel valmistavad suplejaile muret sinivetikad. Tegemist on koloonias elavate bakteritega, mis soojas vees kiiresti paljunema hakkavad. Selle tulemusel muutub vesi sinakaks.
Sinivetikad eritavad vette mürgiseid aineid. Need muudavad veekogu suplus-kõlbmatuks.
Sinivetikad võivad inimestel tekitada allergiat – nahasügelust.
Eriti ohtlikud on sinivetikad lastele ja vanadele inimestele. Samuti ei tohi lubada loomadel sinivetikatest saastunud veekogudest juua. Sinivetikatega vesi võib tekitada mürgitust ja põhjustada looma surma.
Suvel jälgitakse sinivetikate hulka veekogudes. Kui vetikad on neis hakanud massiliselt paljunema, siis inimesi hoiatatakse.
Vetikate tähtsus
Vetikad on veekogudes väga olulised. Nendest algavad veekogude toiduahelad. Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele loomadele: putukatele, tigudele, karpidele, kalamaimudele.
Vetikad toodavad fotosünteesi käigus hapnikku, mida vajavad teised veeorganismid. Vetikad toodavad 90% kogu maailmas olevast hapnikust. Suured vetikad on elupaigaks väiksematele vee-loomadele. Vetika-metsad kaitsevad väiksemaid veeloomi suuremate saagiks langemise eest.
Vetikatest saavad kasu ka inimesed. Vetikad sisaldavad palju mineraalaineid, seetõttu kasutatakse neid toiduks, toidulisandite ja kosmeetikavahendite valmistamiseks.
Näiteks kasutatakse kuivatatud vetikaid suši valmistamisel.
Vetikatest kasutatakse põldudel väetisena põisadrut.
Pruunvetikatest saab ka loomasööta.
Punavetikatest saadakse tarretavat ainet agarit, mida kasutatakse toiduainetetööstuses marmelaadi valmistamiseks.
Üherakulisi vetikaid kasutatakse puhastusseadmetes.
Seal need toituvad reovees olevatest ainetest ja rikastavad vett hapnikuga.
- kasutatakse loomasöödaks
- toodavad hapnikku
- on veeloomade peidupaigaks
- toodetakse toidulisandeid
- toodetakse põlluväetist
- toodetakse kosmeetikatooteid
- on toiduks veeorganismidele
- kasutatakse toiduainetetööstuses
- kasutatakse vee puhastamisel
