Mõtle ja arutle!
- Jaaniöösel otsitakse sõnajalaõit, sest see pidi tooma õnne ja rikkust. Kas sina oled kunagi sõnajalaõit näinud?
- Mis sa arvad, miks on sõnajalaõit võimatu leida?
Sõnajalgtaimed saavad suureks kasvada
Sõnajalg-taimed on ürgse päritoluga taimed.
Umbes 350 miljonit aastat tagasi moodustasid sõnajalgtaimed enamiku maakera taimkattest. Tol ajal kasvasid nad väga suureks ja meenutasid tänapäeva puid.
Sõnajalgtaimed said suureks kasvada seetõttu, et nendes tekkisid juhtsooned, mida mööda sai vesi koos toitainetega liikuda. Juhtsooned on taimedes olevad torukujulised rakud vee ja ainete liikumiseks.
Sõnajalgtaimedel tekkisid ka puitunud kestaga rakud, mis muutsid taime tugevamaks ja aitasid püsti püsida. Samuti kujunesid neil organid: juured, varred ja lehed.
- Sõnajalgtaimedel on arenenud , mida mööda saavad vesi ja toitained liikuda.
- Sõnajalgtaimedel on rakud.
- Sõnajalgtaimedel on , ja .
Sõnajalgtaimede rühmad
Sõnajalgtaimede hulka kuulub kolm eri taime-rühma: kollad, osjad ja sõnajalad.
Ehituselt on nad väga erinevad.
Enamik neist eelistab kasvada niisketes ja varjulistes kohtades, kus on piisavalt vett.
Sõnajalgtaimedeks nimetatakse neid seepärast, et nad kõik levivad eostega ja vajavad suguliseks paljunemiseks vett.
Kollad
Kollad on madala-kasvulised roomavate vartega taimed. Metsas on neid lihtne segi ajada sammaldega.
Lehed on neil pisikesed ja püsivad varre küljes ka talvel.
Nad on igihaljad.
Eosed arenevad koldadel varre tipus eospeades.
Kollad on väga aeglase kasvuga. Uute taimede arenemine eosest võib võtta isegi seitse kuni kaheksa aastat. Aeglase arengu tõttu kuuluvad kollad kaitse alla.
Eestis kasvab kuus liiki koldasid. Neist kõige levinum on kattekold.
Osjad
Osjasid kutsutakse rahvakeeles ka konna-kuuskedeks, sest välimuselt meenutavad nad väikesi kuusekesi.
Osjadel on seest õõnes lüliline vars. Ümber varre paiknevad ringidena peenikesed oksad, mida sageli peetakse lehtedeks.
Lehed on osjadel aga peaaegu märkamatud ja paiknevad varre ligidal.
Ülesanne 3
Leia pildilt lehed.
Varre tipus areneb enamikel osjadel eos-pea, milles valmivad eosed.
Põld-osjadel aga ei teki eospea varre tippu.
Neil arenevad kevadel eospeadega pruuni värvi kevadvõsud, mis hiljem kaovad.
Rahvasuus kutsutakse selliseid võsusid ka lehma-nisadeks.
Sõnajalad
Sõnajalgadel on suured lehed, maapealset vart neil ei ole.
Sõnajalgade vars asub risoomina maa all. Selle küljest saavad alguse lisajuured.
Sõnajalad on mitmeaastased taimed, mis võivad ühel kasvukohal kasvada mitukümmend aastat.
Sõnajalgade eosed asuvad tavaliselt lehtede alumistel külgedel eoslates.
Eosest areneb südamekujuline eel-leht, kus arenevad sugurakud. Nende ühinemisel hakkab arenema uus taim.
Sõnajalgtaimi nimetavad teadlased keerd-lehikuteks, sest nende noored maapinnale tulevad lehed on spiraalina kokku keerdunud.
- Ümber varre paiknevad ringidena oksad.
- Vars koosneb lülidest ja on seest õõnes.
- Eosed asuvad lehe alumisel küljel.
- Aeglase kasvu tõttu kuuluvad looduskaitse alla.
- Lehed on suured, vars asub maa sees.
- Eestis kasvab neid kuus liiki.
- Eosest areneb eelleht, millel arenevad sugurakud.
- Nad on roomavate vartega igihaljad taimed.
- Lehed paiknevad varre ümber.
Sõnajalgtaimede tähtsus
Tänapäeva sõnajalgtaimedel inimese jaoks erilist tähtsust ei ole.
Umbes 300 miljonit aastat tagasi, kui kliima oli niiske ja soe, kasvasid Maal puukujulised sõnajalad, osjad ja kollad. Kui kliima jahenes, suured taimed hukkusid ja kattusid liiva, muda ja saviga.
Ajapikku tekkis kokkupressitud taimmaterjalist maapõues kivisüsi. Ajastut, mil kivisüsi tekkis, nimetataksegi kivisöe-ajastuks.
Kivisütt kasutatakse kütteks, temast toodetakse kütteõlisid, bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid.
Kivisöes leidub palju ürgsete taimede ja loomade kivistunud jäänuseid. See aitab teadlastel aru saada, kuidas arenes tänapäevane taime- ja loomariik.
- Kliima jahenes.
- Suured sõnajalgtaimed hukkusid ja langesid maha.
- Mahalangenud sõnajalad kattusid muda ja saviga.
- Taimed ei kõdunenud täielikult, kokku pressitult muutusid nad aja jooksul kivisöeks.
- 300 miljonit aastat tagasi kasvasid hiigelsuured osjad, kollad ja sõnajalad.
