Ämblikulaadsed
Mõtle ja arutle!
- Mis sa arvad, kas ämblikud on kasulikud või kahjulikud?
- Kas ämblikke on vaja karta?
Ämbliku-laadsete hulka kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid ja koibikud.
Peaaegu kõik ämblikulaadsed on röövloomad – nad söövad endast väiksemaid loomi.
Valdavalt elavad ämblikulaadsed maismaal erinevates elupaikades: maapinnal, taimestikus, hoonetes.
Üksikud liigid, näiteks vesiämblik, elavad ka vees.
Inimesed peavad ämblikke sageli putukateks. See aga ei ole õige. Ämblikel ja putukatel on mitmeid erinevusi.
Kõige lihtsam on neid eristada jalgade arvu järgi: ämblikel on kaheksa jalga, putukatel kuus.
Ämblikel pole ka tiibu ega tundlaid.
- Tal on kaheksa jalga.
- Ta ei saa lennata, sest tal pole tiibu.
- Tal on kuus jalga.
- Tal on tiivad ja tundlad.
- Enamik neist sööb endast väiksemaid loomi.
Ämblike ehitus
Ämblike keha koosneb kahest osast.
Nende pea ja rindmik on kokku kasvanud.
Seda nimetatakse pearindmikuks. Selle külge kinnituvad jalad.
Pearindmiku külge kinnituvad ka toitumiseks ning kompimiseks vajalikud jätked.
Ämblikel on tavaliselt kaheksa lihtsilma, millega nad näevad peamiselt liikumist.
Teravalt näeb ämblik vaid mõne sentimeetri kaugusele.
Ämblike tagakehas asuvad siseelundid ja võrgunääre. See toodab püünisvõrgu ehitamiseks vajalikku võrguniiti.
toitumiseks ja saagi surmamiseks | |
võrguniidi tootmiseks | |
kompimiseks ja saagi kinnihoidmiseks | |
millele kinnituvad jalad | |
milles asuvad siseelundid |
Ämblikud koovad võrku
Ämbliku tagakehas on võrgu-näärmed, mis toodavad võrguniiti.
Võrguniit on väga tugev.
Osa võrguniite on kleepuvad. Neid kasutab ämblik saagi püüdmiseks. Mittekleepuvaid niite kasutab ämblik liikumiseks.Võrguniidi sisse mässivad ämblikud ka oma munad, et neid kaitsta.
Eri liiki ämblikel on erineva kujuga võrgud.
Kõige paremini tuntakse ristämbliku ratasvõrku.
On ka selliseid ämblikuliike, kes võrku ei koo.
Ämblikud kasutavad võrku
- paarilise leidmiseks.
- saagi püüdmiseks.
- edasiliikumiseks.
- vaenlaste hävitamiseks.
- munade kaitsmiseks.
Ämblike toitumine
Ämblikulaadsed söövad endast väiksemaid loomi. Nad on rööv-loomad. Saaki püüavad nad püünisvõrguga või varitsedes ja rünnates.
Kõigepealt surmavad ämblikud oma saagi mürgiga. Seejärel süstivad nad ohvri kehasse seedevedelikku, mis muudab saak-looma sisemuse vedelaks.
Lõpuks imevad nad saaklooma seest tühjaks.
- Ämblik imeb saagi seest tühjaks.
- Seedevedelik muudab saagi sisemuse vedelaks.
- Ämblik süstib ohvri kehasse seedevedelikku.
- Ämblik püüab saagi kinni.
- Ämblik surmab saagi mürgiga.
Skorpionid
Skorpionid kuuluvad ämblikulaadsete loomade hulka.
Nad toituvad elusast saagist: putukatest, ämblikest ning isegi väiksematest selgroogsetest. Saagi püüdmiseks on neil esimesed jalad muutunud sõrgadeks.
Oma saagi surmavad skorpionid mürgiga.
Mürk asub skorpioni saba otsas olevas astlas.
Mõne skorpioni-liigi mürk võib olla ohtlik ka inimesele.
Eesti looduses skorpione ei leidu.
NB! Pööra tähelepanu jalgade arvule, elukohale, toitumisele.
Kirjuta kaks kuni kolm erinevust vähkidest.
Lestad ja puugid
Lestad ja puugid on oma ehituselt sarnased.
Lestad elavad maismaal, magedas ja soolases vees. Väga palju elab lesti mullas ja veekogude põhjamudas.
Mitmed lestad on taimede, loomade ja ka inimeste parasiidid, kes toituvad surnud nahaosakestest või imevad verd.
Puugid peavad kasvamiseks ja arenemiseks imema kellegi verd.
Silmi puukidel ei ole.
Puuk varitseb oma ohvreid rohukõrte küljes.
Saagi leiab ta arvatavasti ohvri soojuse järgi.
Kui puuk on ohvri leidnud, otsib ta koha, kus selle nahk on õhem.
Enne vere imemist eritab ta haava sisse natuke sülge. Puugi süljel on tuimestav mõju. Seetõttu me ei tunne tema hammustust ega märka seda.
Kui puuk on end täis imenud, laseb ta end ohvri küljest lahti. Mõne aja pärast asub ta uut ohvrit otsima.
Puugid levitavad inimestele ohtlikke haigusi entsefaliiti ja borrelioosi. Entsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida, borrelioosi vastu aga mitte.
Eestis elab kaks puugiliiki: laanepuuk ja võsapuuk.
Ülesanne 6. Praktiline töö
Ülesande võib lahendada uurimistööna, paaristööna, tehes esitluse, plakati vms.
Uuri internetilehekülge puugid.ee.
Vasta küsimustele.
- Kuidas toimida puugihammustuse korral?
- Mille järgi võib inimene aru saada, et ta on nakatunud puukentsefaliiti?
- Mille järgi võib inimene aru saada, et ta on nakatunud borrelioosi?
- Kuidas hoida ära puugihammustust?
Uuri internetilehekülge allergialiit.ee.
Vasta küsimustele.
- Kes on tolmulestad?
- Milliseid tingimusi vajavad nad paljunemiseks?
- Milliseid allergiahaigusi tolmulestad põhjustavad?
- Kuidas vähendada tolmulestade hulka elukohas?
Ämblikulaadsed looduses ja inimese elus
- Ämblikud toituvad putukatest. Sellega vähendavad nad kahjur-putukate hulka.
- Ämblikud on ise toiduks paljudele teistele loomadele, näiteks lindudele, sisalikele jt.
- Ämblike ja skorpionide mürgist saab toota ravimeid.
- Soojadel maadel elab ämblikke, kelle mürk on inimestele ohtlik. Punaselg-ämblik ehk „must lesk“ on maailma kõige mürgisemaid ämblikke. Tema hammustus võib olla inimesele surmav, kui õigeaegselt abi ei saa.
Eestis elavad ämblikud inimesele ohtlikud ei ole. Nende mürk on väga nõrk. Ka ei suuda nad inimese nahast läbi hammustada. - Imetajatele ja ka inimesele võivad haigusi tekitada neil parasiteerivad lestad. Näiteks süüdiklestad uuristavad nahka käike ja põhjustavad sügelust.
- Tolmulestade väljaheited tekitavad inimestel allergiat.
Tavaliselt arvatakse, et allergia tekitajaks on tolm. - Puugid kannavad edasi ohtlikke haigusi.
- Osa lesti rikub inimese toitu, näiteks jahus elav jahulest.
Ämblikulaadsed | ||
Kasulikkus | Kahjulikkus |
