Mõtle ja arutle!
Kas sa oled mõelnud, kuidas on võimalik, et üks väike metalli-tükike hoiab kirja külmkapi küljes kinni?
Magnet
Paljud inimesed koguvad külmkapi-magneteid. Ehk on sinu pereski kombeks tähtsad teated kinnitada külmkapi ukse külge.
Kirja ei suuda ukse küljes hoida aga igasugune metallitükike. Tegemist on magnetiga.
Magnet on keha, mis loob enda ümber magnetvälja.
Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav. See tekib korra-pärastest ringikujulistest elektri-vooludest magnetite sees.
Kui need elektrivoolud kehas sees pole korrapäraste ringidena, siis magnetit ei teki. Magnetväli mõjutab teisi magnetilisi kehasid tõmbe- või tõukejõuga.
- Sega valgel paberilehel hästi segamini üks teelusikatäis rauapuru ja üks teelusikatäis soola.
- Lähenda magnet segule. Mida märkad?
- Kas magnet tõmbab kõiki esemeid ja aineid?
Järeldus
- Magnet rauapuru enda külge.
- Magnet soola enda külge.
Loe õiged vastused.
- Aseta magnet iga eseme juurde ja vaata, kas see tõmbub magneti külge või mitte.
- Märgi linnuke katse tulemusest õigesse tulpa.
Ese | Magnet tõmbab ligi | Magnet ei tõmba ligi |
paber | ||
metallist kirjaklamber | ||
plastist pastapliiats | ||
kustutuskumm | ||
käärid | ||
liimipulk | ||
harilik pliiats | ||
nael | ||
joonlaud | ||
võti |
- Magnet tõmbab ligi (mis materjalist?) esemeid.
- Magnet ei tõmba ligi (mis materjalist?) esemeid.
Püsimagnet
Kui magnet puutub kokku teise metall-esemega, siis muutub ka see teine ese magnetiks.
Kui kokkupuude magnetiga katkeb, siis kaotavad sellised esemed oma magnetilised omadused.
Osal metallesemetel aga säilivad magnetilised omadused ka siis, kui otsest kokkupuudet magnetiga enam pole. Need on püsimagnetid.
Püsimagnet on keha, mis tõmbab raudesemeid enda poole ja see omadus püsib kaua.
Ülesanne 3
Sul on kaks sarnase välimusega metallpulka.
Üks metallpulk on magneeditud (tal on magneti omadused), teine mitte.
Kuidas teed kindlaks, kumb metallpulk on magneeditud?
Arutage klassikaaslastega.
Magneti poolused
Magneti mõju teisele metallesemele ei ole igas magneti osas ühesugune.
Kohti, kus magneti mõju raud-esemetele on kõige suurem, nimetatakse magneti pooluseks.
Igal magnetil on kaks poolust.
Sirge magneti üks ots keerab end alati põhja poole.
Poolus, mis pöördub põhja suunas, on põhjapoolus.
Põhjapoolus tähistatakse tähega N.
Magneti lõuna suunas pöörduv osa on lõunapoolus. Lõunapooluse tähis on S.
Kahe magneti eri-nimelised poolused tõmbuvad.
Magnetite sama-nimelised poolused tõukuvad üksteisest eemale.
Vahendid: kaks U-kujulist ja kaks sirget magnetit, metallipuru
- Aseta teineteise lähedale kahe magneti punased poolused.
Mis toimub? - Aseta teineteise lähedale kahe magneti sinised poolused.
Mis toimub? - Aseta teineteise lähedale ühe magneti punane ja teise magneti sinine poolus.
Mis toimub? - Aseta metallipuru lähedale magneti punane poolus.
Mis toimub? - Aseta metallipuru lähedale magneti sinine poolus.
Mis toimub?
Mida järeldad? Arutage õpetajaga.
Kompass
Magneti otste omadust pöörduda põhja- või lõuna-suunas kasutatakse ära kompassi töös.
Kompass on mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari. Magnetnõel näitab alati põhja-lõuna suunda.
Kompassi kasutatakse orienteerumiseks matkal, merel laevaga sõitmisel jm.
- Tutvu kompassi ehitusega õpetaja abil.
- Kompassi nõel näitab alati põhjasuunda.
Näita käega, kus on põhjasuund sinu klassis. - Orienteeri kompass.
Vii kokku kompassi nõela ots ja kompassil olev N-täht. Kui on olemas, siis ka kompassil olev nool. Selleks keera kompassi nii kaua, et kõik need kolm oleksid kohakuti. - Näita käega, kus on klassis lõunasuund.
- Mis ilmakaari veel saab kompassiga määrata?
- Nimeta objekte, mis jäävad sinust ida poole.
- Nimeta objekte, mis jäävad sinust edela poole.
- Miks ei tehta kompassi kesta metallist?
Arutage klassikaaslastega.
Ülesanne 6
Vaata ja uuri internetist lihtsaid katseid.
Proovi mõnda neist ka ise kodus teha.
Järgmises tunnis jutusta teistele, mida tegid ja mis sa selle katse abil teada said.
