Looduse koostisosad
Meid ümbritseb loodus. Looduse moodustavad veekogud, taimed, loomad, muld, maapind, õhk. Ka inimene on looduse osa.
Mõtle ja arutle
Vaata skeemi. Nimeta looduse koostisosad.
Ülesanne 1
Vaatle mõistekaarti. Arutle klassis koos õpetajaga:
- kuidas on seotud inimesed ja õhk?
- kuidas on seotud muld ja taimed?
- kuidas on seotud loomad ja vesi?
- kuidas mõjutavad taimed loomi?
- mis seos on maapinnal ja inimestel?
- mida saavad inimesed loomadelt?
- milliseid seoseid pole nooltega märgitud?
Kõik looduse osad on omavahel seotud. Nii vajavad loomad taimi toiduks, õhku hingamiseks, vett joomiseks.
Maapinnal või mullas saavad paljud loomad endale pesapaiga. Koduloomad vajavad inimeste hoolitsust.
Soojusvöötmed
Päike soojendab ja valgustab maapinda erinevalt. Päikesekiirguse hulga järgi eristatakse maakeral soojusvöötmeid.
Kõige rohkem päikest saab ekvaatori ümbrus. Seal on palavvööde. Kõige vähem aga pooluste ümbrus. Seal on külmvööde.
Palavvöötme ja külmvöötme vahele jääb parasvööde.
Soojusvöötmete piirideks on tinglikult märgitud polaar- ja pööri-jooned. Need on kaardile märgitud katkendjoontega rööbikud.
Töö gloobuse ja kaardiga
- Leia gloobuselt ekvaator, pöörijooned ja poolused.
- Leia kaardilt ekvaator, pöörijooned ja poolused.
Vaatle joonist
Leia soojusvöötmed.
Palavvööde
Palavvöö ehk palavvööde asub ümber ekvaatori põhja-pöörijoone ja lõuna-pöörijoone vahel.
Päike paistab seal kõrgelt. Mida kõrgemalt päike paistab, seda soojem on õhk. Terve aasta on seal õhutemperatuur tavaliselt 25–30 °C.
Päev ja öö on peaaegu ühepikkused. Ümber ekvaatori sajab palju.
Palavvöötmes esineb ainult üks aastaaeg.
Mõtle
Mis aastaaeg palavvöötmes pidevalt on?
Parasvööde
Parasvöö ehk parasvööde asub suures osas pöörijoone ja polaarjoone vahel.
Põhjapoolkeral on põhja-parasvööde. See asub põhja-pöörijoone ja põhja-polaarjoone vahel.
Lõunapoolkeral asub lõuna-parasvööde. Lõuna-parasvööde asub lõuna-pöörijoone ja lõuna-polaarjoone vahelisel alal.
Ka meie elame parasvöötmes.
Parasvöötmes esineb neli aastaaega.
Mõtle
- Kas Eesti asub põhja-parasvöötmes või lõuna-parasvöötmes?
- Kuidas nimetatakse aastaaega talve ja suve vahel?
- Kuidas nimetatakse aastaaega suve ja talve vahel?
Parasvöötmele on iseloomulikud lääne poolt puhuvad tuuled. Läänetuuled toovad ookeanilt kaasa niiskust ja jahedust. Sageli sajab vihma just ookeani ääres. Mida kaugemale sisemaale minna, seda kuivemaks muutub kliima.
Talvel on sisemaal väga külm. Suvel aga on palav. Seega on õhutemperatuuri kõikumine parasvöötme sisealadel suur.
Arutle
- Missugune aastaaeg sulle kõige rohkem meeldib?
- Põhjenda oma valikut!
Külmvööde
Külmvöö ehk külmvööde laiub poolustest polaarjoonteni. Põhjapooluse ümber asub põhja-külmvööde.
See ulatub kuni põhja-polaarjooneni.
Lõuna-külmvööde asub ümber lõunapooluse kuni lõuna-polaar-jooneni.
Päike paistab külmvöötmes madalalt. Mida madalamalt päike paistab, seda külmem on õhk.
Osa aastast ei tõusegi päike üle silmapiiri. Sel ajal esineb külmvöötmes polaar-öö. Kogu aeg on pime. Polaaröö ajal on väga külm. Siis langeb õhutemperatuur isegi kuni –70 kraadini.
Polaar-päeva ajal on päike madalal. Kogu aeg on valge.
Õhutemperatuur on pidevalt madal. Ainult mere ääres võib õhutemperatuur vahel tõusta paar kraadi üle 0 kraadi C . Seetõttu ei sulagi lumi ära. Külmvöötmes esineb igilumi ja jää.
Külmvöötmes sajab vähe.
Mõtle ja arutle
Mis aastaajad esinevad külmvöötmes?
Ülesanne 2
- Leia palavvööde kontuurkaardil.
- Leia põhja-parasvööde ja lõuna-parasvööde kontuurkaardil.
- Leia põhja-külmvööde ja lõuna-külmvööde kontuurkaardil.
- väga pikk talv
- päike paistab kõrgelt
- mõõdukas õhutemperatuur
- puhuvad läänetuuled
- sajab palju
- sajab vähe
- esineb üks aastaaeg
- esineb kaks aastaaega
- sajab piisavalt
- esineb polaarpäev
- esineb neli aastaaega
- pidev suvi
Pärast ülesande lahendamist
- Loe külmvöötme tunnused veel kord üle.
- Loe parasvöötme tunnused veel kord üle.
- Loe palavvöötme tunnused veel kord üle.
Loodusvööndid
Külmvööde, parasvööde ja palavvööde jagunevad omakorda loodusvöönditeks.
Loodusvööndid erinevad üksteisest kliima, taimestiku, loomastiku, ka inimeste tegevuse poolest.
Maakeral esinevad järgmised loodusvööndid:
külmvöötmes
- jäävöönd
- tundrad
parasvöötmes
- okasmetsad
- sega- ja lehtmetsad
- rohtlad
- vahemerelised metsad ja põõsastikud
palavvöötmes
- kõrbed
- savannid
- ekvatoriaalsed vihmametsad
Loodusvööndite kaart
Leia
kaardilt, millises loodusvööndis asub Eesti.
Mereline ja mandriline kliima
Maa-ala kliima sõltub selle koha asendist mere suhtes. Eriti on seda märgata parasvöötmes. Parasvöötmes on valitsevateks tuulteks läänetuuled. See tähendab, et aasta jooksul puhub kõige rohkem tuuli lääne poolt.
Kõige rohkem on merelt puhuvate tuulte mõju tunda Lääne-Euroopas Iirimaal, Suurbritannias jt riikides. Lääne-Euroopas sajab palju. Suvel on neis kohtades jahe ja niiske. Talvel on mere ääres pehmem ilm, lund on seal vähe, tihti esineb sula ja udu.
Sellist kliimat nimetatakse mereliseks kliimaks.
Ida suunas liikudes mere mõju kliimale väheneb. Ookeanist kaugemal sisemaal sajab vähem kui ookeani-äärsetes kohtades. Suvel on seal soojem ja talvel külmem kui mere ääres. Sellist kliimat nimetatakse mandriliseks kliimaks.
Tunnus | Mereline kliima | Mandriline kliima |
Merele lähedastel aladel | ||
Merest kaugetel aladel (sisemaal) | ||
Valitsevad läänetuuled | ||
Sajab vähe | ||
Sajab palju | ||
Talvel on külm ja kuiv | ||
Talvel on sula ja niiske | ||
Suvel on jahe ja niiske | ||
Suvel on soe |
Pärast ülesande lahendamist
- Mis iseloomustab merelist kliimat?
Loe merelise kliima tunnused veel kord üle. - Mis iseloomustab mandrilist kliimat?
Loe mandrilise kliima tunnused veel kord üle. - Arutle, milline kliima on Eestis.
Pärast ülesande lahendamist
Põhjenda valikuid. Arutage koos õpetajaga.
* Kliimadiagrammi lugemine
Mingi piirkonna kliima iseloomustamiseks koostatakse kliimadiagramm.
See koosneb alumisest joonest ja vasakust ning paremast teljest. Alumisele joonele märgitakse kuude nimetused. Need märgitakse kas kuu nimetuse esitähega või rooma numbriga.
Vasakpoolsele teljele märgitakse õhutemperatuurid kraadides. Üleval telje otsas on kraadi tähis. Kõige enne on alati vaja leida 0 kraadi tähis.
0 kraadist ülespoole on märgitud soojakraadid (plusskraadid).
0 kraadist allapoole märgitakse külmakraadid –(miinus)märgiga.
Iga kuu keskmine õhutemperatuur märgitakse punktiga kuu nimetuse juurde. Kõikide kuude temperatuuri-näidud ühendatakse joonega. Nii saadakse temperatuuri graafik. Graafiku suuruse järgi on hea näha, kui palju õhutemperatuur aasta jooksul muutub.
Vaja on teada saada ka sademete hulka. Sademete hulk märgitakse diagrammis tulbana kuu nimetuse kohal. Parempoolse telje ülemises otsas on märgitud sademete mõõtühik: millimeetrid (mm).
Nii on hea näha, kui palju sademeid mingis kuus esineb.
Kliimadiagrammide lugemisel pead jälgima, mis teljel on märgitud õhutemperatuur, mis teljel sademete hulk. Erinevatel kliimadiagrammidel võivad teljed olla vahetatud – vasakul on siis sademete hulk, aga paremal õhutemperatuur.
Vaata Tartu kliimadiagrammi
- Leia juulikuu keskmine õhutemperatuur.
- Leia veebruarikuu keskmine õhutemperatuur.
- Leia augustikuu sademete hulk.
- Leia märtsikuu sademete hulk.
Kava kliimadiagrammi lugemiseks:
- Leia kõige soojem kuu.
Leia kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur. - Leia kõige külmem kuu.
Leia kõige külmema kuu keskmine õhutemperatuur. - Mis kuudel sajab kõige rohkem?
Mis kuudel sajab kõige vähem? - Mis aastaajal sajab kõige rohkem?
Mis aastaajal sajab kõige vähem? - Arvuta sademete hulk aastas
(kui ei ole juba diagrammil eraldi välja toodud). - Võrdle näitu Eesti keskmise sademete hulgaga.
(Eestis sajab aastas keskmiselt 550–750 mm).
- Leia kaardilt Dublin.
- Vaata Dublini kliimadiagrammi.
Täida tabelid. Kirjelda. - Leia kaardilt Ulaanbaatar.
- Vaata Ulaanbaatari kliimadiagrammi.
Täida tabelid. Kirjelda.
Temperatuur | Dublin | Ulaanbaatar |
Kõige soojem kuu | ||
Kõige soojema kuu õhutemperatuur | ℃ | ℃ |
Kõige külmem kuu | ||
Kõige külmema kuu õhutemperatuur | ℃ | ℃ |
Millal sajab |
|
|
Kõige rohkem sajab | kuus | kuus |
2. Võrdle Dublini ja Ulaanbaatari kliimat.
- Suvel on soojem .
- Talvel on külmem .
- Sajab rohkem .
