Vahemereline põõsastik ja mets

Vahemere põõsastik ja mets

Vahemereline põõsastik ja mets on loodusvöönd vahemerelistel aladel. Seepärast nimetatakse seda loodusvööndit tihti ka vahe-merelisteks aladeks.
Vahemereline põõsastik ja mets asuvad palav- ja parasvöötme üleminekualadel. Selles piirkonnas muutub parasvööde aegamisi palavvöötmeks.

Mõtle ja arutle!

Mida sa tead vahemereliste alade kohta?
Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja vahemerelised alad?

Seotud sisu

Asend

Vahemereline põõsastik ja mets on kōige suurema levikuga Vahemere ääres.

Vahemerelist taimkatet esineb veel Pōhja-Ameerika läänerannikul, Lōuna-Aafrikas, Austraalia kagu-ja edelaosas, Uus-Meremaal ning Lōuna-Ameerikas Tšiili rannikul.

Leia kaardilt ja gloobuselt:
ekvaator, pöörijooned ja polaarjooned, Atlandi ookean;
Vali, kus asuvad vahemereliste aladega seotud kohad:
- Euroopas
  Vahemeri
  Gibraltari väin
  Pürenee poolsaar
  Apenniini poolsaar
  Balkani poolsaar
  Sitsiilia saar
- Austraalias
  Uus-Meremaa saared

Vali kohanime ette õige number.

Seotud sisu

Reljeef

Vahemerelised alad on vahelduva pinnamoega. Seal esineb nii madalikke kui ka mäestikke. Suurem madalik on Lombardia madalik Pōhja-Itaalias. Suuremad mäestikud on Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mäestik ja Itaalias Apenniini mäestik.

Vahemerelistel aladel esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaane. Itaalias Sitsiilia saarel paikneb Euroopa aktiivseim vulkaan Etna. Etna vulkaan purskab viimasel ajal vähemalt korra aastas.
Tuntud on ajaloost ka Itaalias asuv Vesuuvi vulkaan.

Euroopa aktiivseim vulkaan Etna

Santorini saar Vahemeres tekkis vulkaani purskamise tagajärjel. Saar asub ümber mere all asuva vulkaanikraatri.

Leia kaardilt vahemereliste alade kōrgeimad mäed ja vulkaanid.

Vahemeri
Väike-Aasia poolsaar
Malta
Küpros
Sitsiilia

Sardiinia
Korsika
Etna vulkaan
Pürenee mäestik
Apenniini mäestik

Seotud sisu

Kliima

Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum ja kuiv suvi ning soe ja vihmane talv. Ka talvele on omane, et päikesepaistelisi päevi on rohkem kui vihmaseid päevi.
Sademeid toovad Atlandi ookeanilt puhuvad niisked tuuled.

Suvel kōrvetab päike nii, et keskpäeval on raske töötada. Iga päev peetakse pikka lōunapuhkust siestat. Sel ajal on kōik asutused suletud.

Kõige soojem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on siis °C.
Mis kuu on Eestis kõige soojem?
Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
Kõige külmem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on siis °C.
Mis kuu on Eestis kõige külmem?
Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
Aastane õhutemperatuuride vahe (kõige soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride vahe) on kraadi C.
Mitu kraadi on Eestis aastane õhutemperatuuride vahe?
Vahemerelistel aladel sajab palju vihma
(millal?) .
Vähe sajab (millal?) .
Itaalias Palermos sajab aastas millimeetrit (mm).
Kui palju sajab Eestis?

Seotud sisu

Taimestik

Vahemerelistel aladel on sobiva kliima tõttu tihe asustus ja palju inimtegevust. See on tugevasti mōjutanud looduslikku taimkatet.

Vahemerelist taimestikku iseloomustavad kōvalehelised ja asteldega pōōsad. Need moodustavad tiheda vōsa, mida Itaalias nimetatakse makjaks. Peamised pōōsaliigid on tsitruselised ja oleander.

Puud kasvavad enamasti üksikult. Tuntumad puud on küpress, piinia (itaalia mänd), seeder, ōlipuu, loorber, pistaatsia, kastan, Austraalias eukalüpt.

Makjapõõsastik

Oleander

Õlipuud võivad elada tuhandeaastaseks. Õlipuu viljad on oliivid.

Küpressid Kesk-Itaalias

Seotud sisu

Loomastik

Loomastik on tiheda inim-asustuse tōttu väheseks jäänud. Suurematest loomadest elavad mägedes mägikitsed.
Gibraltari kaljul Pürenee poolsaare lōunatipus elavad Euroopa ainukesed ahvid magotid.

Magot Gibraltari kaljul

Magot ehk elab (kus?) ja .
Tema saba on sentimeetri (cm) pikkune.
Täiskasvanud isane magot kasvab cm pikkuseks.
Emane magot kasvab cm pikkuseks.
Täiskasvanud isane magot kaalub kg, emane aga kg.
Magot toitub (millest?) (ta on omnivoor).

Veel elavad vahemerelistel aladel hirved, koiotid, šaakalid, sisalikud, mitmesugused putukad.

Omapärased putukad on Vahemere maades elavad tsikaadid. Nad on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas. Tsikaadide vali laul kestab terve päeva, ka linnas. Välimuselt on nad rohutirtsude sarnased.

Tsikaadid on kõige valjemat heli tekitavad putukad.

mägikits
koiott
hirv
kastanipuu
loorberipuu
piinia

Seotud sisu

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

Vahemerelised alad on sobiva kliima tōttu tihedasti asustatud juba väga ammusest ajast.

Ülesanne 6

Leia:
1. vahemereliste alade riigid Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Horvaatia, Malta, Küpros, Türgi;
2. nende riikide pealinnad.
Kus asub Uus-Meremaa?

Vahemerelistel aladel kasvatatakse viinamarju, virsikuid, tsitruselisi apelsine, mandariine, sidruneid.
Seal kasvatatakse ka mandleid, pistaatsiapähkleid, kastaneid. Maitseaine saamiseks kasvatatakse loorberipuid.
Oliivide ja nendest oliiviõli saamiseks kasvatatakse õlipuid. Väärtuslikku korki saadakse korgitamme paksust koorest.
Kunstliku niisutuse abil saadakse vahemerelistel aladel aastas kaks saaki.

Viinamarjaväljad ja oliivisalud

Oliivide kasvatamine Lõuna-Itaalias

Korgitamm, millelt on korki võetud.

Loomadest kasvatatakse vahemerelistel aladel peamiselt lambaid ja kitsi.

Väga tähtis majandusharu vahemerelistel aladel on turism. Selleks on seal olemas palju eeldusi. Seal on puhkamiseks sobiv kliima, samuti palju looduslikke ja ajaloolisi vaatamisväärsusi.

Suurimateks keskkonna-probleemideks on erosiooni- ja maalihkeoht, samuti mudavoolud. Nende kaitseks istutatakse metsa ja metsakaitseribasid.

Tõsiseid probleeme toob kaasa asend sellises kohas, kus võivad toimuda tugevad maavärinad ja vulkaanipursked.

Koos tiheda asustuse ja turistide hulkadega kaasnevad alati ka õhu-saastatus, vee-reostus, jäätmete teke.
Nende probleemidega tegeletakse samuti.