Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes

Kliima on tasandikel ja mäestikes erinev.

Õppisid tasandikke ja teisi pinnavorme 6. ja 7. klassi loodusõpetuses.

Tasandikel on soe, aga kõrgel mägedes on väga külm. Seetõttu on ka loodusvööndid tasandikel ja mäestikes erinevad. Eelnevalt õpitud loodusvööndid (ekvatoriaalsed vihmametsad, savannid, kõrbed, rohtlad, sega- ja lehtmetsad jt) esinevad tasandiku-aladel. Mäestikes vahetuvad loodusvööndid aga teisiti.

Mäestike loodusvööndeid nimetatakse kõrgusvööndilisuseks.
Kõrgusvööndilisus on loodusvööndite muutumine mägedes kõrguse kasvu järgi.
Kõrguse kasvades muutuvad loodusvööndid nii nagu tasandiku-aladel ekvaatorilt pooluste poole liikudes.

Mõtle ja arutle!

Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme segametsad ja kõrgmäestiku loodus?
Millise õpitud loodusvööndiga sarnaneb kõrgmäestiku loodus kõige enam?

Seotud sisu

Asend

Kõrgusvööndilisus ehk mäestike loodusvöönd ei moodusta ühtset loodusvööndit. Kõrged mäestikud paiknevad maakera erinevates osades.
Eestile kõige lähemad mäestikud on Alpid, Karpaadid, Skandinaavia ja Uurali mäestik.

Vaata loodusvööndite kaarti.
Leia need mäestikud kaardilt.

Mäestikud koosnevad mägedest ja mägedevahelistest orgudest.
Kõige kõrgemad mäetipud ulatuvad üle 8000 meetri.
Maailma kõige kõrgem mägi on Everest Aasias Himaalaja mäestikus. Selle mäe kõrgus on 8848 meetrit.

Maailma kõige kõrgem mägi Everest, 8848 m

Teisenda 8848 meetrit kilomeetriteks.
Mitu kilomeetrit ja meetrit on Everesti kõrgus?

Igas maailmajaos on kõrgete mägedega alasid.
Kõrgeimad mäestikud on:

Euroopas Alpid, Karpaadid, Uuralid, Kaukasuse ja Skandinaavia mäestik;
Aasias Himaalaja, Pamiir ja Tiibet;
Põhja-Ameerikas Kaljumäestik (Kordiljeerid);
Lõuna-Ameerikas Andid.

Pamiiri mäestik Aasias

Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc Alpides

Skandinaavia mäestik Norras

Kanada Kaljumäestik Põhja-Ameerikas

Aconcagua mägi Andide mäestikus Lõuna-Ameerikas

Uurali mäestik Euroopa ja Aasia piiril

Ülesanne 1

Leia gloobuselt ja kaardilt:

ekvaator, põhjapöörijoon ja lõunapöörijoon, põhjapolaarjoon ja lõunapolaarjoon;
Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean;
kõrgemad mäestikud.

1. Leia looduskaardilt kõrgemate mäestike kõrgemad tipud.
2. Vali lahtritesse õiged mäestikud ja nende kõrgemad tipud.

Tunnus	Euroopa	Aasia	Põhja-Ameerika	Lõuna-Ameerika
Mäestik
Kõrgem tipp
Kõrgus

3. Reasta mäestikud kõrguse järgi, alates kõige madalamast mäestikust.

Alpid
Kaljumäestik
Himaalaja
Andid

Seotud sisu

Kliima

Mägedes on väga erinev loodus. Allpool on soojem. Kõrgemale tõustes muutuvad kliima, mullastik, taimkate.
Mida kõrgemale mägedes tõusta, seda külmemaks muutub õhk. Iga 1000 meetri ehk kilomeetri võrra kõrgemal langeb õhutemperatuur kuus kraadi.
Mägedes muutuvad loodusvööndid kõrguse kasvades nii nagu tasandiku-aladel ekvaatorist pooluste poole liikudes.

Kõige alumine loodusvöönd on see vöönd, kus asub mäe jalam.

Tuleta meelde mäe osasid.
Õppisid neid 6. ja 7. klassi loodusõpetuses.

Arvuta, kui kõrgel on õhutemperatuur 0 kraadi C.
Mis on õhutemperatuur mäe tipus?

Arvutan:

1 000 m kõrgusel on24 – 6 = 18°C.
2000 m kõrgusel on18 – 6 = 12 °C.
3000 m kõrgusel on12 – °C.
4000 m .
.
.

Vastus: õhutemperatuur 6000 meetri kõrgusel on °C.

Taamal Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro.
Mäe tipp on kaetud igilume ja jääga.

Riisipõld Himaalaja jalamil Tarahara ümbruses

Namche linn Nepalis Himaalaja nõlvadel

Leia kaardilt Himaalaja.
Leia kaardilt Nepalis 200 meetri kõrgusel olev Tarahara.
Leia kaardilt Nepalis 3570 meetri kõrgusel olev Namche.
Vaata Tarahara kliimadiagrammi. Täida tabel. Kirjelda.
Vaata Namche kliimadiagrammi. Täida tabel. Kirjelda.
Võrdluseks tuleta meelde Eesti näitajaid. Täida tabel.

Everesti ümbruse ja jalami kaart

Tunnus	Tarahara	Namche	Eesti
Kõrgus merepinnast			0–317 m
Kõige soojem kuu
Kõige soojema kuu õhutemperatuur	°C	°C	°C
Kõige külmem kuu
Kõige külmema kuu õhu- temperatuur	°C	°C	°C