Tarvilidsõ' sõna':
Oraval om korgõn puuladvan ossõst koet pesä. Tuu om voodõrdõt kuiva hainaga. Tuisudsõ ilmaga tä topp pesämulgu kinni' ja süü sügüse kor´atuisi ja .
Kahr ehitäs sügüse maahasadanu puu juuri ala pesä ja jääs talvõs uinahustõ.
 |  |
Siil ehitäs uma pesä kuionuist lehist, samblõst ja hainakõrsist. Sääl tä tõmbas hindä kerrä ja maka terve talvõ. Paks lumõkõrd hoit timmä iist.
Jänes ja lahits piät talvõl pall´o liikma, et süvvä' kätte saia'. Valgõ om kaitsõvärm. Nii ei näe' näid .
Sügüse lätt eläjil karv .
Naha ala korjus paks rasva .
Tuu kaits külmä iist. Rasvatagavara' avitasõ' üle ellä' ka noid päivi, ku süvvä' om veidü'.
Tarvilidsõ' sõna':
Korgõ lumõ alt om mõtsaeläjil rassõ kätte saia'. Siin saa mõtsaeläjit avita'.
 |  |
Jänese' ja põdra' söövä' hää meelega haavo ja . Mõtskitsilõ omma' mõtsa tettü söögiseime'.
Sinnä' viiäs joba sügüse ja vihto.
Sääl om ka suula lakmisõ jaos.
Mõtstsiolõ viiäs mõtsa ja sügüse kor´atuisi tammõtõhvõ.
Talvõl omma' kala' viin all.
Lumpõ ja järvi põh´an mua sisen eläse' talvõ üle .
Kandõ all omma' .
Pesä
Uus (urg)
Kuup
