Kevväi om eläjile kipõ aig. Talvõl ja varra keväjä sünnüse' näil poja'.
Tarvilidsõ' sõna':
oosõn, päävä, mängmä, oosõst, poigõ, vainlaisi, täpiline, näe', joonikadsõ'
Kähril, rebäsel ja soel omma' poja' var´on maa all. Ku nä' suurõmbas saava', sis nä' tulõva' vällä kätte peesütämä ja . Vanõmba' kaesõ' näid hoolõga perrä ja hoiatasõ' iist. Ku mõtskitsõtall sünnüs, sõs tä om. Jänes jätt uma' poja' korgõ haina sisse vai puhmu ala käküssehe. Nii ei lövvä' vainlanõ üles. Imä käü õnnõ kõrd päävän poigõ süütmän. Mõtstsiapõrsa' omma' . Nii nä' ei paistu' kavvõlõ är' ja vainlanõ ei näid.
Kõnõlõ', kuis eläjä' ummi poigõ süütvä'!
MõtstsigaPõdõrRepänSusiMõtskitsOrravSiil
