Peatükk 2.7 (V järk)

Tunneb Eesti looduses kasvavaid puid ja taimi

Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas suudab pildil ja/või looduses eristada talle varem tutvustatud taimi.

Okaspuud

Okaspuud on okkalised ja nende otsas kasvavad käbid. 

Mänd on Eestis kõige enam levinud okaspuu. Mänd kasvab igal pool, ka seal, kus teised puud ei suuda.

Kuusk on samuti väga levinud puu meie metsades. Kuuse kuju on kolmnurkne. Kuusel on tihe võra, mis teeb metsaaluse hämaraks.

Lehis on ainus Eesti okaspuu, millel talveks varisevad okkad maha.​​

Kadakas on põõsakujuline ja kasvab liivasel pinnal. Kadaka sinised marikäbid võivad põõsa küljes olla aastaringselt, sest ei varise valmides maha.

Jugapuu on üks Eesti kaunimaid puusid. Sügiseti kaunistavad jugapuud eredad punased käbid ehk marikäbid. Ettevaatust, jugapuu käbid on mürgised!

Lehisel lähevad okkad sügisel kollaseks ning talveks varisevad need maha. Foto: Arne Ader
Metsa, kus kasvavad männid, nimetatakse männikuks. Foto: Arne Ader
Kuuse viljaks on käbi. Foto: Arne Ader
Kadakas on põõsas. Foto: Arne Ader
Jugapuu on mürgine. Foto: Arne Ader
  • Kuusk
  • Mänd
  • Lehis
  • Kadakas
  • Jugapuu
  • Kuju kolm­nurkne.
  • Tüvi on pikk ja sirge. 
  • Talvel ei ole okkaid. 
  • Põõsas
  • Mari­käbid on mürgi­sed. 

Lehtpuud

Lehtpuudel kasvavad lehed, õied ja viljad. Allpool on välja toodud mõned Eestis levinud liigid.

Tammel kasvavad tammetõrud. Tamme eluiga võib olla väga pikk ja seetõttu võib ta kasvada väga laiaks.​

Arukasel on valge tüvi ja rippuvad oksad.

Vaher on kõige ilusam sügisel, sest siis võivad tema suured lehed olla nii punased, kollased kui oranžid.

Lepp on ainus lehtpuu, mille otsas kasvavad justkui käbid​​.

Tamme viljad on tammetõrud. Foto: Arne Ader
Kaseokstest saab väga hea viht, millega saunas vihelda. Foto: Arne Ader
Vahtral on suured lehed, mis sügisel muututvad oranžiks, kollaseks, punaseks. Foto: Arne Ader
Lepapuu paku tunned ära selle punaka tooni järgi.
​Foto: Arne Ader

Hobukastanil on suured lehed. Iga lehe küljes on seitse eraldi osa, mis meenutavad omakorda lehti. Kastani küljes kasvavad kastanimunad.

Pärn lööb kevaditi kaunilt õitsele ning tunned ta ära valgete magusalt lõhnavate õite järgi.

Pihlakas on kergesti ära tuntav oma punaste marjade järgi.

Saar meenutab lehtede poolest pihlakat, aga tema sulgjad lehed on hoopis pikemad ja teravamad.

Hobukastanil on suured lehed. Foto: Arne Ader
Pärna õitest saab teha head raviteed. Foto: Arne Ader
Pihlaka tunned ära tema punaste marjakobarate järgi. Foto: Arne Ader
Saare ja pihlaka lehed on sarnase välimusega, kuid saarel on need suuremad. Foto: Arne Ader

Ravimtaimed

Raudrohuga on võimalik nii seesmisi kui väliseid verejooksusid peatada, ta aitab verel hüübida. Aga seda võib tarbida ka köha- ning valuvaigistava teena. 

Kummelist tehakse teed, millel on tugev põletikuvastane toime. Kummelitee aitab nii köha kui hambavalu korral. Lisaks võib teda kasutada välispidiselt kompresside tegemiseks. 

Naistepuna on sobilik haavade, paisete ja põletuste raviks.

Teeleht aitab väikese haava või marrastuse puhul verd peatada. Parem on, kui haava pääseb teelehe mahl, selleks mudi veidi lehte.​

Loe lisaks ravimtaimede kohta. 

Raudrohust saab valuvaigistavat teed. Foto: Arne Ader
Kummelil on põletikuvastane toime. Foto: Arne Ader
Naistepunast saab ka põletikusvastase tõmmise. Foto: Arne Ader
Teeleht aitab väikese haava või marrastuse juures verd peatada. Foto: Arne Ader

Söödavad taimed

Harilik vaarikas on meile kõigile tuntud taim. Vaarika roosad marjad on maitsvad ja väga kasulikud. Söögiks sobivad ka lehed ning vars. 

Karulauk sarnaneb mitmete teiste taimedega, näiteks mürgise piibelehega. Maitse poolest meenutab karulauk küüslauku. Söödavad on lehed, varred, sibulad ja ka õied. 

Nurmenukk on kaunite kollaste õitega lill.  Toiduks kõlbavad ka nurmenuku noored lehed. Neid võib tarvitada värskelt salatina, nii nagu kõiki teisi köögivilju. Maitsev on ka nurmenukuõitest tee.

Harilik kukerpuu on punaste viljadega põõsas. Neil on mõnus hapukas maitse, mida võime tunda näiteks barbarissikommides – kommimaitse pärinebki kukerpuu viljadelt.

Kibuvits on punaste marjadega põõsas. Marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, seetõttu on ta tihedalt kasutatud tee sees.

Vaarika vartest saab maitsva tee ning marju on niisama hea süüa. Foto: Arne Ader
Karulauk on kevadel üks esimesi taimi, mida saab salatisse hakkida. Foto: Arne Ader
Nurmenukust saab maitsva ravitee. Foto: Arne Ader
Kukerpuu marjad ja lehed on hapuka maitsega. Foto: Arne Ader
Kibuvitsal on kaunid õied. Peale õitsemist on punased marjad sobilikuks raviteeks. Foto: Arne Ader

Vaarikataimest sobib söögiks...

  • vars
  • lehed
  • vili
  • juur

Karulauk sarnaneb...

  • hapuoblikaga.
  • piibelehega.

Toiduks võib kasutada nurmenuku , mida saab kasutada 

Barbarissikommide maitse pärineb …

  • punapeedilt.
  • hapuoblikalt.
  • kukerpuu viljadelt.

Mürktaimed

Sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama. Kui lõhna kaua aega sisse hingata, võib see tekitada raskemaid aju töö häireid.

Maikelluke ehk piibeleht on juba ammust ajast tuntud tugevatoimeline ravimtaim. Teda on kasutatud nii langetõve kui südamehaiguste ravimina. Kuid igaüks peab teadma, et maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised. 

Ussilakk on kaunis neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Mari nelja lehe ristumispunktis on sinakasmust, läikiv või sinaka vahakirmega kaetud. Kogu ussilakk on mürgine ja äärmiselt ohtlikud on viljad ning maa-alune osa. 

Sookailu lõhn võib pea valutama panna.  Foto. Arne Ader
Maikellukeste väikestel õitel on väga magus lõhn. Foto: Arne Ader
Maikellukese vili on väga mürgine. Foto: Arne Ader
Kogu ussilakk on mürgine, kuid kõige mürgisem on vili. Foto: Arne Ader
Palun oota