Peatükk 2.1 (Matemaatika 2. kl e-tund)

Kordamine

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 15 min
  2. Liitmine ja lahutamine 20 piires, asukoht, 15 min
  3. Tund, minut, kilogramm, 10 min
  4. Kujundid, 5 min

Ettevalmistus

Kellaaja kordamiseks võiks olla õpetajal ja õpilastel mudelkell.

Eelteadmised

Õpilane

  • liidab ja lahutab peast 20 piires; 
  • tunneb mõisteid „vasak”, „parem”, „ees” ja „taga”; 
  • tunneb kella; 
  • teab, mis ühikutes mõõdetakse esemete kaalu; 
  • tunneb ära kolmnurga, ristküliku, ruudu, ringi, kera, risttahuka, kuubi ja püramiidi.

Tunni eesmärgid

Õpilane tuletab meelde eelmisel õppeaastal õpitut.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • Liitmine, lahutamine, parem, vasak, ees, taga, kellaaeg, tund, minut, kilogramm, võrdlemine, geomeetrilised kujundid
  • Vestlus, arutelu, mäng „Mina ka“, robotimäng, iseseisev töö, animatsioonid

Läbivad teemad

  • Elukestev õpe ja karjääri planeerimine (koostööoskuse arendamine)
  • Teabekeskkond (kellaaeg)
  • Keskkond ja jätkusuutlik areng (geomeetrilised kujundid meie ümber)
  • Tervis ja ohutus (liikumine ainetunnis)

1. Sissejuhatus

15

  • Mäng „Mina ka” 
  • Tutvume matemaatika tööraamatuga

Õpilastel on suvepuhkuselt tulles palju elamusi, mida teistega jagada. Seetõttu alustatakse tundi mänguga „Mina ka”. Kui klassis on ruumi, siis istuvad õpilased oma tooliga nii, et moodustuks ring. Kui ruumi napib, siis võib lihtsalt lauad niimoodi paigutada, et õpilased üksteist näeksid.

Mäng „Mina ka”

Mängus saab iga õpilane öelda lauseid enda või oma suve kohta. Lauses peab olema sees mingi matemaatikat puudutav sõna, näiteks mingi arv, mõõtühik, kujund vm. Näiteks „Ma kasvasin suve jooksul 2 cm pikemaks”. Kui üks õpilane ütleb lause, siis kõik teised, kelle kohta see lause ka käib, ütlevad „Mina ka”. Õpilane saab öelda lauseid nii kaua, kuni enam keegi ei ütle „Mina ka”. Õpetaja ütleb õpilasele, et ta on eriline, kuna see väide käib ainult tema kohta. Seejärel saab sõna järgmine õpilane. Mängu võib mängida ka nii, et rohkem kui kolm lauset öelda ei saa.

Pärast mängu tutvuvad õpilased oma uue tööraamatuga, mis algab sisukorraga. Teisel leheküljel on temaatiline sisukord, kus on eraldi välja toodud kolm suurt teemat: arvutamine, mõõtmine ja geomeetrilised kujundid.

Õpetaja tutvustab õpilastele ka lühendi MK tähendust (matemaatikaklubi). Matemaatikaklubi ülesanded on teistest ülesannetest pisut raskemad. Õpetaja saab õpilastega kokku leppida, et ka tunnis lahendatud muud lisaülesanded on nendega samaväärsed. Nende ülesannete lahendamise eest on võimalik saada kogu õppeaasta jooksul matemaatikaklubi punkte. Kevadel selgitatakse välja matemaatikaklubi president. Selleks saab õpilane, kes on aasta jooksul kõige rohkem punkte kogunud. Punktiarvestust hakkab pidama õpetaja.

Tööraamatu esimeses osas on ka üks MK peatükk – romb. Rombi mõistet ei pea veel I kooliastmes teadma. Õpetaja otsustab enda klassi õpilaste järgi, kas nad läbivad selle teema või mitte. E-tundides on rombi kohta tund olemas, kuid kui õpetaja on otsustanud jätta selle teema käsitlemata, saab ta seda tundi kasutada geomeetria kordamiseks. Kui teema otsustatakse läbida, võib õpetaja jagada kogu klassile matemaatikaklubi punkte.

Kui plaanite kasutada digiõpikut, võiks õpetaja olla Opiqusse enne tundi valmis teinud 2. klassi päeviku. Logige kõik koos Opiqusse sisse ja leidke õige päevik ning sealt kaudu avaneb 2. klassi matemaatika õpik. Kui õpilastel ei ole võimalik isiklikus seadmes sisse logida, näitab õpetaja õige õpiku leidmist ekraanil. Koos vaadatakse ka, kuidas leida õpikuid varamu kaudu, et õpilased saaksid ka teisi õpikuid kasutada.

Matemaatika digiõpik

2. kl matemaatika tööraamat on kättesaadav ka digitaalsel kujul aadressil https://www.opiq.ee/Kit/Details/95. Vt ka teisi õpikuid Opiqu keskkonnas.

2. Liitmine ja lahutamine 20 piires, asukoht

15

  • Klassipildi uurimine. TR lk 4 
  • Oma klassiruumi kirjeldamine 
  • Liitmine, lahutamine, võrdlemine. TR lk 4 ül 1 
  • Animatsioon (laul) liitmise ja lahutamise tehte liikmete meeldejätmiseks 
  • Asukoht (parem, vasak, ees, taga). TR lk 4 ül 2 
  • Animatsioon asukoha leidmise kohta 
  • Klassikaaslaste asukoha ütlemine 
  • Robotimäng

Õpetaja kuvab ekraanile lk 4 oleva klassipildi. Õpilased võivad selle pildi avada oma tööraamatus.

Õpilased räägivad, mida nad seal pildil näevad. Hea oleks, kui iga õpilane saaks öelda vähemalt ühe lause. Teiste öeldut enam ei korrata.

Seejärel vaatavad õpilased oma klassis ringi ja räägivad, mida nad seal näevad. Õpilased saavad võrrelda pildil olevat klassiruumi oma klassiruumiga.

Pärast vestlust alustatakse ühiselt tööraamatu täitmist.

lk 4 ül 1A juures üks õpilane loeb ülesande ette, teine vastab küsimusele, kolmas saab öelda, mis teha tuleb, ja neljas õpilane saab öelda, mida ta vastuseks kirjutab. Kuna tööraamatus ei ole ruumi täislausega vastamiseks, siis võib vastata lühidalt (On tulnud juurde). Õpetaja näitab ül 1A lahendust ka ekraanile.

Samamoodi arutatakse ka ül 1B juures.

TR ül 1B lahendus

Kui ka oma klassis on sel õppeaastal õpilaste arv muutunud, siis saab analoogse ülesande koostada ka oma klassi õpilaste arvu kohta. Mitu poissi ja mitu tüdrukut on meie klassis? Keda on rohkem, kas poisse või tüdrukuid? 

Kui õpilased on võrdlemise märgid ära unustanud, siis abi leiavad nad ptk 1.1.

Liitmise ja lahutamise liikmete nimetuste meenutamiseks võib vaadata animatsiooni.

Laul liitmisest ja lahutamisest

Arvutamise harjutamiseks sobib ül 6.

Seejärel lahendavad õpilased iseseisvalt ül 2A. Kui kõigil on ülesanne lahendatud, kuvab õpetaja ekraanil vastuse.

Ülejäänud lastele panevad õpilased ise nimed (ül 2B). Õpilane, kes ütleb ühe lapse nime, kirjeldab selle lapse asukohta ja tuleb seejärel ekraani juurde ning näitab, kus see laps istub.  Kui kirjeldatud asukoht on õige, võib ta kirjutada nime tahvlile. Kui kõigile lastele on nimed pandud, siis võrdlevad pinginaabrid omavahel harjutuse lahendust.

Õpetaja saab läbi viia sarnase harjutuse ka oma klassi kohta. Iga õpilane saab otsustada, kas ta nimetab enda kõrval, ees või taga istuva õpilase nime. 

Asukoha leidmise kordamiseks võib vaadata 1. klassis nähtud animatsiooni asukoha leidmisest.

Asukoha leidmine teatrisaalis

Kui klassiruumis on toolid ja lauad paigutatud ridadesse ja veergudesse, siis võib õpetaja klassi istekohtade plaani joonistada ka tahvlile. Iga õpilane ütleb oma asukoha (rida ja veerg).

Robotimäng

Asukohaga seotud mõistete kinnistamiseks võib mängida lisaks robotimängu. Kaks õpilast saavad olla robotid, ülejäänud klassi jaotab õpetaja kaheks. Õpetaja märgib põrandale kaks ruutu, kuhu robotid alguses seisavad. Üks robot seisab klassi ees ja teine robot klassi taga. Robotid saavad liikuda tibusammudega (astutakse jalg täpselt teise jala ette) ja nende liikumist hakkavad juhtima ülejäänud õpilased. Eesmärgiks on juhtida oma robot sinna, kus enne seisis teine robot. Rühmad annavad käsklusi oma robotile vaheldumisi, üks käsklus korraga. Üle viie sammu korraga astuda ei tohi. Kui robotile tuleb vastu mingi takistus (nt tool või laud), siis jätab ta käigu selles kohas pooleli. Võidab see rühm, kelle robot jõuab esimesena õigesse kohta.

3. Tund, minut, kilogramm

10

  • Kellaaeg. TR lk 5 ül 3 
  • Klassipildil oleva kella uurimine 
  • Mudelkella kasutamine 
  • Õppepäeva algus, lõpp ja pikkus 
  • Koolikottide kaal. TR lk 5 ül 4 
  • Koolikottide võrdlemine

Järgmisena tuletatakse meelde kellaajad. Kui klassis on kell, siis vaadatakse kõigepealt seda. Õpilased ütlevad, mis kell on. Seejärel kuvab õpetaja uuesti ekraanil klassiruumi pildi.

Klassipildil on tahvli kõrval kapi peal püramiidi­kujuline seieritega kell. Kunstnik on seda kella joonistades teinud väikese vembu. Õpetaja võiks õpilastelt küsida, mida nad märkavad seda kella vaadates ja kas nad oskavad öelda, mis kell on. Sellele kellale on kunstnik joonistanud ainult kaheksa kriipsu. Seega ei saa sellelt kellalt täpset kellaaega välja lugeda.

Kui õpilased on kellaaja määramise unustanud, siis võib õpetaja näidata animatsioone kellajast või kuvada ekraanil 1. klassis õpitud kellaajad ja ühiselt need meelde tuletada. Õpilased saavad samu animatsioone vaadata kodus Opiqust uuesti.

Tunnen kella
Tund ja minut

Õpilased lahendavad pildil oleva tunniplaani põhjal lk 5 ül 3.

Pärast ül 3 lahendamist kuvab õpetaja kontrollimiseks vastused ekraanil.

Võrdluseks kirjutab õpetaja tahvlile nende kooli tundide kellaajad ja esmaspäevase tunni­plaani. Õpilased saavad võrrelda tundide alguse ja lõpu kella­aega ning õppe­päeva pikkust.

Kui õpetaja soovib õpilastega kella tundmist veidi rohkem harjutada, siis on geomeetriliste kujundite komplektis olemas seieritega mudel­kell. Õpetaja ütleb kellaaja ja õpilased näitavad seda oma mudel­kellal. Kui õpilastel ei ole mudel­kella, siis näitab õpetaja kellaaegu ekraanil ja õpilased ütlevad, mis kell on.

Kell on 4.00 (16.00)
Kell on 6.15 (18.15) ehk veerand seitse
Kell on 9.30 (21.30) ehk pool kümme
Kell on 11.45 (23.45) ehk kolmveerand kaksteist
Kell on 7.15 (19.15) ehk veerand kaheksa
Kell on 3.30 (15.30) ehk pool neli

Lisaks kellatundmisele õpiti 1. klassis, kuidas mõõta kaalu. Meenutuseks kuvab õpetaja ekraanil pildi massi­ühikutest.

Õpetaja küsib õpilastelt, mida nemad saaksid hetkel kaaluda (nt iseennast, koolikoti raskust jne). Õpilased võivad võrrelda enda ja oma pingi­naabri kooli­koti raskust kotte käega üles tõstes. Võib ka arutleda selle üle, miks on ühe koolikott raskem kui teise oma.

Seejärel lahendatakse lk 5 ül 4A, kus tuleb võrrelda Susanna ja Kerdi koolikoti sisu.

Õpilased arutlevad, millised asjad on Susanna koolikotis liigsed. Pärast ül 4 täitmist räägivad pinginaabrid üksteisele, kas ka nende koolikotis on midagi sellist, mida tegelikult ei oleks olnud vaja täna kooli kaasa võtta.

4. Kujundid

5

  • Milliseid kujundeid näed klassipildil ja oma klassis? 
  • Kujundite laul 

Lõpetuseks vaadatakse veel kord klassipilti, et leida sealt geo­meetrilisi kujundeid. Õpilased on õppinud nelja tasa­pinnalist ja nelja ruumilist kujundit. Kui õpilased on unustanud kujundite nimetused, siis võib need meelde tuletada (slaidid 2 ja 3).

Tasandilised kujundid
Ruumilised kujundid

Tasapinnalised kujundid pildil: 

  • ristkülik (tahvel, klassiuks, kapiuks, aken, lauaplaat, joonlaud, vihik, raamat jne)
  • ruut (lillepoti üks tahk)
  • kolmnurk (kella üks tahk)
  • ring (prügikasti kaas pealtvaates)

Ruumilised kujundid pildil:

  • risttahukas (tahvli kõrval olev kapp, õpetaja laual olev pliiatsi­tops)
  • kuup (aknalaual olev lillepott)
  • kera (gloobus)
  • püramiid (kell). 

Pildil olev prügikast on silindrikujuline. Õpetaja võib mainida, et sel aastal õpivad lapsed tundma veel kaht ruumilist kujundit, need on silinder ja koonus.

Kui on aega, võivad õpilased otsida kujundeid ka oma klassi­ruumis. Võib välja selgitada, millist kujundit on klassis kõige rohkem, millist kõige vähem või pole üldse. Tunni võib lõpetada kujundite laulu kuulamisega.

Kujundite laul

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

Tuleta meelde õpitud kujundid, TR lk 5 ül 5. Pane ka oma vihikutele paber ümber.

Tunni kirjeldus

Kordamine. Eelmisel õppeaastal õpitu meeldetuletamine

TR lk 4–5

Palun oota