Peatükk 1.2 (Kohtinguvägivald. Metoodiline juhend)

Terved ja ebaterved suhted

Õpitulemused

  • Õpilased oskavad iseloomustada terveid ja turvalisi noorte käimissuhteid.
  • Õpilased teavad, millised on kohtinguvägivalla vormid, ja oskavad tuua näiteid vastavate käitumisviiside kohta.
  • Õpilastel kujuneb hoiak, et vägivaldne käitumine paarisuhtes on lubamatu.
  • Õpilased teavad, kuhu pöörduda abi ja nõu saamiseks kohtinguvägivalla korral.

Õppekava

Inimene (7. klass)

Õpilane:

  • kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;
  • kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist, sõprust ja armumist;
  • selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.

Tervis (8. klass)

Õpilane:

  • väärtustab tundeid ja armastust suhetes;
  • selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele;
  • nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.

Vajalikud materjalid kontaktõppes

NB! Käesoleva teema käsitlemiseks võib kuluda 2 õppetundi.

Lisamaterjal. Videoloeng õpilastele tunni täiendamiseks

Tagasi Kooli loeng õpilastele: Tiivi Pihla "Kuidas ära tunda kohtinguvägivalda?"

Sissejuhatus

  • Selles tunnis võivad mõned õpilased tunda soovi avaldada, et nad kogevad kohtinguvägivalda või et nende kodus on perevägivald. Vaadake videoloengut „Mida teha, kui õpilane räägib lähisuhtevägivallast?“. Turvaline õpikeskkond ei julgusta noori oma suhtes toimuvat vägivalda tunnis avaldama, vaid annab teavet ja tuge pöördumaks vajadusel nõu ja abi järele.
  • Tutvustage õpilastele tunni teemat „Terved ja ebaterved suhted“. Küsige õpilastelt, mis on lähisuhe. Selgitage, et suhe tekib kahe inimeste vahel, kes teineteist tunnevad ja korduvalt vastastikku mõjutavad. Lähisuhteid (nimetatakse ka paarisuheteks, näiteks käimissuhted, kooselu- või abielusuhted) iseloomustab tundeseotus.

Terved ja turvalised suhted

Kontakttund

  1. Moodustage paarid või rühmad (4–6 õpilast). Paluge õpilastel paari minuti jooksul kirjutada paberile märksõnu, mis iseloomustavad terveid ja turvalisi noorte käimissuhteid.
      ​
  2. Kirjutage õpilaste poolt nimetatud märksõnad tahvlile. Pakkuge täiendavaid märksõnu, kasutades allpool olevat õpetaja töölehte „Terved ja turvalised suhted“ ja küsige, millistega õpilased nõustuvad. Seejärel küsige õpilastelt, kuidas tunnevad ennast noored, kes on terves ja turvalises käimissuhtes.

Veebitund

  1. Ülesannet võib teha nii individuaal- kui ka rühmatöös. Paluge paari minuti jooksul mõelda välja märksõnu, mis iseloomustavad terveid ja turvalisi noorte käimissuhteid. Paluge need sõnad sisestada www.mentimeter.com eelnevalt saadetud lingile.
  2. Vaadake koos moodustunud sõnapilve „Terved ja turvalised suhted“, vajadusel täiendage arutelu käigus. Seejärel küsige õpilastelt, kuidas tunnevad ennast noored, kes on terves ja turvalises käimissuhtes.
Illustratsioon: sõnapilv “Terved ja turvalised suhted”

Õpetaja tööleht „Terved ja turvalised suhted“

Terves käimissuhtes kohtleb kumbki osapool teist kui võrdset, nad usaldavad ja austavad teineteist. Terved suhted on VÕRDSED suhted.

Terves ja turvalises käimissuhtes on:

  • võrdsus, usaldus ja austus
  • teineteise toetamine ja julgustamine
  • teineteise tunnete ja mõtete ära kuulamine ja nendega arvestamine
  • eriarvamuste korral rääkimine
  • vaidluste korral kokkulepete sõlmimine
  • koos aja veetmine on lõbus ja kummalegi tore
  • mõlemal partneril on ka oma tegemised ja oma sõbrad
  • ise enda tegude eest vastutamine
  • võrdne austus meeste ja naiste, poiste ja tüdrukute vastu
  • armukadeduse tunne on lubatud, selle ajel vägivaldselt käitumine mitte.

Mida on öelnud noored oma terve ja turvalise käimissuhte kohta?

„Meil on lõbus ja meile meeldib koos olla“.

„Me ei ole kogu aeg koos. Meil mõlemad on oma tegemised ja oma sõbrad“.

„Meile mõlemale sobib, et temal on oma huvid seoses spordiga ja mina ei armasta sportida. Meile meeldib, et oleme erinevad“.

„Ma tunnen, et mu partner kuulab mind, ei anna hinnanguid, mõistab mind ja peab minu arvamusest lugu“.

„Meil on vaidlusi, aga me oleme head teineteise kuulajad ja teeme lõpuks otsused koos“.

„Tal on minust väga erinevad arvamused, kuid temaga on alati huvitav rääkida“.

„Ma saan temaga olla aus ja öelda, kui ma tunnen ennast ebakindlalt“.

„Kui ma midagi soovin, siis ma ütlen seda talle, mitte lihtsalt ei oota“.

„Mõnikord ma muutun veidi armukadedaks, kui ta teiste tüdrukutega räägib, aga see on OK, ma usaldan teda“.

Kuidas noored tunnevad ennast oma käimissuhtes? Kas selle järgi saab otsustada, kas suhe on terve või mitte?

Terves käimissuhtes peaksid mõlemad partnerid tundma end hästi, toetatult ja turvaliselt.

Terved suhted on võimalikud! Igaüks väärib seda, et olla terves suhtes!

Murekiri

Lugege õpilastele ette järgnev noore kirjutatud murekiri ja paluge mõelda, mis on selles suhtes valesti.

Ma olen vist väga meeleheitel, et siia kirjutan, aga ma ei tea enam, kust abi otsida. Mul on selline mure, et ma käin ühe poisiga, kes on minust kaks aastat vanem. Asi on selles, et kohe suhte alguses oli ta väga-väga armukade. Alguses oli see isegi armas, kuid viimasel ajal on asi väga üle piiri läinud.

Ta ütleb, et usaldab mind, kuid ta tegelikult ei tee seda. Kogu see räige süüdistamine ja ähvardamine teeb mulle väga haiget ja ma ei tea enam, mida teha. Ta ei ole kunagi mu käest vabandust palunud, nii et ta seda päriselt mõtleks. Ükskord ta karjus mu peale, nii et hakkasin lihtsalt nutma ja ei julgenud midagi ütelda. Ma tahaksin temast lahku minna, aga ma ei julge seda öelda talle. Põhjus, miks ma teda maha tahan jätta, on see, et ma ei tunne tema juures ennast enam nii turvaliselt kui enne. Ma kardan, et ükskord võib ta minu kallal vägivalda tarvitada.

Küsige õpilaste arvamusi, mis on selles suhtes valesti?

Vajadusel täiendage: kirjutaja tunneb ennast suhtes halvasti; suhtes esineb ähvardamist ja vaimset vägivalda; üks partner võimutseb teise üle.

Kohtinguvägivalla vormid

Kontakttund

  1. Moodustage rühmad (4–6 õpilast) ja jagage igale rühmale lahtilõigatud sedelite komplekt õpilase töölehelt „Kohtinguvägivalla vormid“. Paluge õpilastel rühmades mõelda ja sedelitele kirjutada, missugused käitumisviisid võiksid toodud vägivallavormide juurde kuuluda.
  2. Seejärel jagage igale rühmale ümbrikus lahtilõigatud sedelite komplekt õpilase töölehelt „Vägivaldsed käitumisviisid“. Paluge rühmadel mõne minuti jooksul leida igale käitumisviisi sedelile vastav vägivallavorm.
  3. Kontrollige, et rühmad sobitaksid sedelid õigesti, ja andke võimalus täpsustavateks küsimusteks.
    NB! Mõned vägivaldsed käitumisviisid sobivad mitme vägivallavormi juurde, nt „tööl käimise takistamine“ võib olla nii majanduslik vägivald kui ka eraldamine.
  4. Viige läbi arutelu.
    • Milline käitumisviis oli üllatavalt toodud kui vägivaldne?
    • Milliseid käitumisviise õpilased enne selle ülesande lahendamist ei pidanud kohtinguvägivallaks?
    • Milliseid vägivalla vorme esines tunni algul esitatud juhtumis?
  5. Vaadake ingliskeelset videot kohtinguvägivalla kohta kampaaniast „This is Abuse“ ja arutlege, milliseid kohtinguvägivalla vorme esines antud olukorras.

Veebitund

  • Paluge individuaal-, paaris- või rühmatöös teha ülesanne. Siit saab ka soovi korral hinnatava ülesande.
  • Viige läbi arutelu.
    • Milline käitumisviis oli üllatavalt toodud kui vägivaldne?
    • Milliseid käitumisviise õpilased enne selle ülesande lahendamist ei pidanud kohtinguvägivallaks?
    • Milliseid vägivalla vorme esines tunni algul esitatud juhtumis?
  • Vaadake ingliskeelset videot kohtinguvägivalla kohta kampaaniast „This is Abuse“ ja arutlege, milliseid kohtinguvägivalla vorme esines antud olukorras.

Kohtinguvägivalla mõiste

  1. Järgnevalt küsige õpilastelt: mis on teie arvates kohtinguvägivald? Arutelu käigus küsige õpilastelt järgmisi küsimusi:
    • Missugune käitumine suhtes viitab kohtinguvägivallale?
    • Kes on peamiselt vägivalla toimepanijad?
    • Kes on peamiselt vägivalla all kannatajad?
    • Mis põhjustab kohtinguvägivalda?
    • Millist mõju avaldab kohtinguvägivald?
  2. Kokkuvõttes selgitage, et kohtinguvägivalla põhjuseks on eeskätt ühiskonnas levinud soostereotüübid, sest nendega sageli õigustatakse lähisuhetes vägivaldset käitumist meeste puhul ja vägivallale alistumist naiste puhul. Vägivalda kasutatakse peamiselt sel põhjusel, et soovitakse kontrollida teist inimest ja omada võimu tema üle. Vägivalda kasutatakse ka siis, kui ei osata oma ärritusega (nt vihaga, armukadedusega) toime tulla. Kohtinguvägivallale ei ole õigustust ja sõltuvalt vägivalla vormist võib see olla ka seadusevastane, st kuritegu.
  3. Soovi korral kasutage esitlusslaide.

Mõiste

Kohtinguvägivald (ingl dating violence) on ühe suhtepartneri igasugune kehaliselt, vaimselt, seksuaalselt või majanduslikult vägivaldne käitumine või sellega ähvardamine, mis põhjustab kahju teisele partnerile.

Nõu ja abi kohtinguvägivalla korral

  • Küsige õpilastelt, kust leida internetis teavet kohtinguvägivalla kohta. Kelle poole võiks kohtinguvägivalla korral pöörduda?
  • Laiendage ja kinnistage õpilaste teadmisi esitlusslaididega.

Isikliku turvaplaani koostamine

Paluge õpilastel koostada oma isiklik turvaplaan.

Tunni kokkuvõte

  • Rõhutage, et mitte keegi ei pea taluma ega kasutama oma suhtes vägivalda. See on lubamatu. Terve suhte aluseks on vastastikune hoolimine, austus ja võrdsus.
  • Nõu ja abi on olemas nii pere- kui ka kohtinguvägivalla puhul. Kõikidel on õigus elada ja tunda ennast turvaliselt.

Kodutöö

Paluge õpilastel kodutööna külastada isiklikus turvaplaanis viidatud kodulehti.

Palun oota