Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab õnnetuse korral aidata hättasattunud kaaslast ennast ohtu seadmata ja oskab nimetada tegutsemisjärjekorra.
Tegutsemisjärjekord hädaolukorras ehk päästeahel
Väga ootamatult võib meist igaüks sattuda hädaolukorda. Abivajaja võib olla sinu sõber, trennikaaslane, ema, isa, vend või õde. Hädaolukord võib olla tulekahju, liiklusõnnetus või muu sündmus. Sellistes olukordades on oluline anda esmaabi, et oma kaaslasi ja lähedasi aidata.
Esmalt pead hindama olukorda – mis ja kus on juhtunud. Peale seda pead vajadusel helistama häirekeskusesse.
Olukorra hindamine
- Hinda olukorda – mis on juhtunud?
- Jää rahulikuks.
- Taga ennekõike enda ja teiste abistajate ohutus.
- Vajadusel märgista sündmuskoht lisaõnnetuste vältimiseks.
- Selgita välja, mida on vaja teha ja milliseid abivahendeid selleks kasutada.
Helista 112
- Kuula ja täida täpselt häirekeskuse juhiseid.
- Kui on vaja, alusta elustamisega vastavalt häirekeskusest saadud juhistele.
Mida peab ütlema kiirabile?
- Mis juhtus ja kus juhtus? Anna alati võimalikult täpsed juhised.
- Täpne informatsioon kannatanu kohta.
- Kui tegemist on pereliikmega, siis on abiks ka teave igapäevaste ravimite kasutamise kohta.
- Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud.
- Jää ootama kiirabi saabumist.
Kiirabi abistamine
- Saada keegi kiirabile vastu (välisuksele, teeristile, tänavale vms).
- Märgates kiirabi, lehvita või anna muul moel märku, et just sina ootad neid.
- Annan vajadusel elupäästvat esmaabi (nt elustamine, verejooksu peatamine).
- Kiirabi saabumine.
- Veendun, et kõik on minu jaoks ohutu.
- Helistan häirekeskusesse.
- Jätkan esmaabi andmist häirekeskuse juhendamisel.
- Kiirabi viib kannatanu haiglasse.
- Hindan kannatanu seisundit.
Millist infot pean häirekeskusele edastama?
- Mis juhtus?
- Kus juhtus?
- Milline on ilm
- Täpne informatsioon kannatanu kohta
- Kannatanu pikkus
Kas ma võin kõne häirekeskusega ise lõpetada?
- Ei
- Jah
Kasutatud allikas: Naiskodukaitse