Metslooma jäljed
Metsloomade jälgi on hea õppida talvisel ajal, sest neid on kerge märgata. Ka teistel aastaaegadel võib põllul või mudases pinnases jälgi näha.
Halljänest võib tihti kohata põldudel, metsaservadel, põõsastikes.
Halljänese tüüpilise jäljemustri moodustavad eespool kõrvuti asetsevad suuremad tagakäpa jäljed ning neile järgnevad hanereas väiksemad esikäpa jäljed.
Rebase menüü on mitmekesine. Toiduks saavad linnud, munad, raiped, väiksemad loomad.
Rebase üksikjälg on pikliku kujuga, jäljes on näha neli varbajäljendit, küünised on pikad ja kitsad. Jäljed asetsevad ühes sirges rivis.
Metskitse võib kohata liigendatud maastikel, kus heina- ja põllumaad vahelduvad metsadega.
Sõrad on väiksed ja kitsad, pikkus 4–5 cm ning liikumisviisiks üldjuhul kõnnak. Lumes astub loom üldjuhul oma jälgedes.
Põder on liikuv loom ning nii vahetab ta vastavalt aastaajale ka oma elupaika. Näiteks talvel eelistab ta olla kuivemates metsades, suvisel ajal aga luhtadel, soodel.
Sõra pikkus on 12–16 cm, rahulikul kõnnil ulatub sammu pikkus 1,5–2 meetrini.
Metssiga eelistab tegutseda leht- ja segametsades, meelepärased on ka soised alad
Sõra jälje pikkus on 5–7 cm, liikudes katab tagajala jälg esijala jälje, sõrad on veidi väljapoole pööratud.
Kasutatud allikas: Jäljeaabits
Soovitused
- Vaata lisaks raamatust "Jäljeaabits" ka teiste loomade jälgi, et oskaksid neid talvel matkates ära tunda.