Katse on sooritatud, kui noorkotkas on osalenud teema käsitlemisele pühendatud väljaõppeüritusel.
Inimese eluring
Ümbritsevat maailma tajusid vanad eestlased eelkõige kujundliku eluringina.
Eluringis oli neli keskset sündmust: sünd, täisealiseks saamine, abiellumine ja surm.
Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud, seetõttu tuli kombeid järgides kurja eemal hoida, et tagada edu ja õnnestumine.
Erinevates Eesti piirkondades olid erinevad kombed ja tavad. Selles peatükis saad tutvuda mõningatega.
Sünnikombed:
- katsikul käimine,
- ristimine,
- varrud.
Pulmakombed:
- eelkosjad,
- kosjad,
- veimed,
- kihlus,
- pulmad,
- tanutamine.
Matusekombed:
- surnu pesemine,
- suririided,
- surnu valvamine,
- matused,
- peied.
Sünnikombed
Tähtsaks peeti sündimise päeva ja aega.
- Esmaspäev, kolmapäev ja reede olid eestlastele õnnetud päevad, millal ei alustatud ühtki tööd. Mõistagi olid need päevad ka elu alustamiseks kohatud.
- Õnnelikud päevad olid teisipäev, neljapäev ja laupäev. Eriti õnnelikud sündisid pühapäeval.
- Noorel kuul sündinu saab ilusaks, targaks, rikkaks, ruttu mehele jne.
- Õnnelikud olid ka isa nägu tütar ja ema nägu poeg.
- Kellel on palju ihukarvu, saab rikkaks.
- Õhtune laps on õnnetooja, hommikune laps pidavat kogu elu tööd rühkima.
Lapse sünd
| 1 | 2 | 3 | |||||||||||||
| 4 | 5 | ||||||||||||||
| 6 | |||||||||||||||
| 7 | |||||||||||||||
| 8 |
→
| 2. | Lapse sündi tähistati ... |
| 6. | Rikkaks saab see, kellel on palju ... |
| 7. | Õnnelik päev sündimiseks. |
| 8. | Ristivanemad ehk ... |
↓
| 1. | Õnnetu päev sündimiseks. |
| 3. | Laps ei tohi süües ... |
| 4. | Noorel kuul sündinu saab ... |
| 5. | Õhtune laps toob ... |
Pulmakombed
Abiellumise juhatas sisse kosimine. Abiellumine oli omal ajal inimelu kõige tähtsam sündmus, selle rituaal oli pikk ja keerukas. On palju teateid, et veel 19. sajandi keskpaikugi oli elukaaslase valikul otsustav sõna vanematel. Määrav ei olnud mõrsja näokus, vaid töökus.
- Tüdruk võis mehele minna, kui ta oskas lamba kaela niita, lehma mao ära puhastada ja kanga otsa kinni panna.
- Poiss võis naist võtta, kui ta jõudis ühe söömavahega käe pealt koorma teibaid teravaks lüüa.
- Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid 3–4 päeva.
- Eesti pärimuslike pulmade tunnusjoon on laulurohkus.
- Vanad regilaulud on säilinud ehedana just pulmades.
Pulmakombed
Pulmakombed
-
Tanutamine
-
Eelkosjad
-
Kihlus
-
Kosjad
-
Pulmad
Matusekombed
Vanad eestlased uskusid, et surm kuulutab ette oma tulemist.
- Kui öösel kuuldi tuppa tulemist, toas või toa peal kõndimist, siis usuti, et peres sureb vana inimene.
- Öösel kuuldav lauakolin viitab haige surmale.
- Linnu koputamine aknale kuulutab surma.
- Tänapäeval usutakse, et surma võib kuulutada uksekell või telefoni helisemine.
