Nimetab kaks Eesti kaitseväe allüksust ja nende suurust

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. See tähendab seda, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused. 

Reservarmee eelis on tema tihe side riigi kodanikega, sest enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. 

17-aastaselt tekib Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus. Ajateenistuse ajal antakse reservväelasele kaitseväeline baasharidus.

Kaitseväe allüksused on jagu, rühm, kompanii. 

Jagu on allüksus, kuhu kuulub 5–15 inimest. Jagu juhib jaoülem. Jagu on üks osa rühma koosseisust. 

See allüksus võib olla omakorda jaotatud järgmiselt: 

• lahingpaarideks,
• gruppideks,
• pooljagudeks. 

Olemas on näiteks nii jalaväe-, motolaskur-, luure-, snaipri-, tulejuhtimis-, pioneeri-, side-, remondi- kui ka laskurjagu.

Rühma suuruseks võib olla 15–50 inimest. Rühma juhib rühmaülem. Rühma koosseisus on tavaliselt 3–4 jagu, kuid selle struktuur ja koosseis sõltub rühma konkreetsest otstarbest. 

Rühmaülema auaste on üldjuhul nooremohvitser, harva vanemallohvitser. 

Rühmad on näiteks jalaväe-, luure-,  tankitõrje-, pioneeri-, õhutõrje-,  miinipilduja- , sõjaväepolitsei-, side-, meditsiini- ja remondirühm. 

2–8 rühma moodustavad kompanii. Seega on kompanii suurus 50–250 inimest. Kompanii koosneb juhtkonnast ning 2–8 rühmast. Juhtkonda kuuluvad kompaniiülem, tema abi ning kompaniivanem. Samuti võivad koosseisus olla relvur, tehnik, varahoidja. Kompaniiülema auaste võib varieeruda, kuid võib olla näiteks kapten või major. 

Kompaniid on erineva otstarbega, näiteks jalaväekompanii, luurekompanii, staabikompanii jne. 

3–8 kompaniid moodustavad pataljoni ehk väeosa (nt maavägi, õhuvägi või merevägi).