Nimetab vähemalt kolm käsitulirelva 

Relvi on erinevaid ning neid kasutatakse mitmetel eesmärkidel. Eesti Relvaseaduse järgi liigitatakse relvad järgmisse kuude gruppi:

• tulirelvad – kuuli väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;
• pneumorelvad – kuuli lennutab suruõhk või surugaas;
• külmrelvad – inimest kahjustav ese liigub lihasjõu abil;
• gaasirelvad – elavat objekti kahjustab ärritav gaas;
• heitrelvad – relv lendab inimese jõu või mehaanilise seadise abil;
• elektrišokirelvad – toime põhineb elektrienergia kasutamisel.

Kaitseväes ning Kaitseliidus on kasutusel peamiselt tulirelvad. Need jaotatakse relva ja relvaraua pikkuse järgi kolmeks: 

• püss,
• püstol,
• revolver. 

Samuti saab tulirelvi jaotada kolme gruppi. Need on ühelasulised, poolautomaatsed ja automaatsed relvad.

Ühelasulised relvad on eestlaetavad püssid, siledaraudsed jahipüssid, käsilukuga spordipüssid. Nendel relvadel puudub salv varupadrunitega ning enne igat lasku on vaja alati teha laadimisliigutus. 

Poolautomaatsed relvad on püstolid, mõned siledaraudsed jahipüssid või näiteks mõned vintpüssid. Relva küljes on salv padrunitega ning uus padrun viiakse rauda lasugaaside või laskuri käte jõuga, kuid lasu tegemiseks on vaja uuesti vajutada päästikule.

Paljude noorkotkaste vanemad kuuluvad Eesti Jahimeeste Seltsi ning nii võib nende kodudes leiduda siledaraudseid jahipüsse. Need relvad on ette nähtud jahipidamiseks ning neid hoitakse tühjakslaetuna kodus relvakapis.

Nii noored kui ka täiskasvanud võivad harrastada laskesporti. Seal kasutatakse tavaliselt spordipüsse padrunile 5,6 mm ehk cal 22 LR. See on ühelasuline, poltlukuga ja dioptersihikuga vintpüss.

Kaitseväes ja Kaitseliidus on peamiselt kasutusel automaat AK4 ja selle modifikatsioonid. 

Vabariiklikus militaarlaagris olid olulisel kohal laskeharjutused. Vaata, milliseid relvi sa seal näed.

Pane tähele, et videos tehti tulirelvadega laskeharjutusi lasketiirus. Taktikalisi ülesandeid  harjutati airsoft varustusega. 

Relva tuleb alati käsitseda nagu laetut, mis tähendab, et

• vintraud on suunatud ohutusse suunda, mitte inimeste ega enda poole;
• sõrm ei ole päästikul, kui relv ei ole sihtmärki välja sihitud ega laskur valmis laskma;
• kaitseriiv on peal, kui relvaga liigutakse või relv käest pannakse.

Pea meeles, et kui relv pannakse hoiukohta, siis tuleb see tühjaks laadida, st salv alt ära võtta ja padrunipesa tühjaks teha. 

Relva ei tohi mitte kunagi jätta järelvalveta või võtta ilma korralduseta. 

Tulirelvade ja nende laskemoona hoidmine on seadusevastane, seega leitud või laskeharjutusel mingil põhjusel kasutamata jäänud padrunid tuleb kohe üle anda korraldavale koosseisule.

Relvi ja laskemoona tuleb käsitseda nii, et relvade sisse ei satuks prahti ega liiva. Vigaseid padruneid ei tohi relva sisse laadida. Relva tõrke korral tuleb sellest teada anda kontrollijale. 

Lasketiirus tuleb niisamuti jälgida ohutusnõudeid. Näiteks ei tohi omavoliliselt lahkuda ettenähtud laskekohast või ootealast.

Kui ükskõik kes lasketiirus viibijatest märkab, et ...

• on puhkenud tulekahju;
• keegi tegutseb ohtlikul viisil;
• keegi on saanud vigastada;
• sihtmärkide alal on lind, loom, inimene,

... siis tuleb koheselt hüüda "SEIS!", mida kõik tiirus olijad valjusti kordavad. Käskluse peale relvad kaitseriivistatakse ja asetatakse maha, keegi oma kohalt ei liigu.

Pea meeles, et ei tohi korjata padrunikesti ega neid koju viia. Praht tuleb panna selleks ettenähtud kohta. 

Laskjal ei tohi harjutuse sooritamise ajal kaasas olla elektroonikat, sh näiteks telefoni. 

Laskeharjutuste läbiviijad on äratuntavad helkurvestide järgi ning need, kes rikuvad ohutusreegleid, eemaldatakse laskepäevalt. 

Sel ajal, kui laskmist ei toimu, peab laskejoonel olev relv olema tühjaks laetud, kaitseriivis või lahtise lukuga. Laskeseeriate vaheajal, mil lasketsoonis viibivad inimesed, on relva puudutamine ja kättevõtmine keelatud