Katsenõude täitmiseks hindab juhendaja noore individuaalseid teadmisi praktilise töö käigus.
Kaardi mõõtkava
Selleks, et planeerida matka ning liikumisaega, on vaja mõista sihtkohta jõudmiseks kuluvat aega ning lugeda kaardilt eesootavad maastikut. Trassi pikkuse leidmiseks ongi vajalik oskus mõista kaardi mõõtkava.
Iga kaardi juurde on kirjutatud kaardimõõt ehk mõõtkava. Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikkusega.
Mõõtkavad võivad olla väga erineva suurusega. Kasutusel on näiteks järgmised mõõtkavad:
- 1 : 1 000 000;
- 1 : 500 000;
- 1 : 50 000;
- 1 : 100
- jne
Mida mõõtkava numbrid tähendavad?
Milline vahemaa vastab alloleval kaardil ühele sentimeetrile?
- 50 m
- 500 m
- 5 km
- 50 km
Vahemaade mõõtmine kaardil
Kaardi mõõtkava mõistmine annab sulle võimaluse matka planeerida ning määrata läbitava matka pikkust.
Vahemaade mõõtmist kaardil saab jagada kaheks:
- sirgjoonelise kauguse määramine,
- kõverajoonselise vahemaa määramine.
Sirgjooneliste vahemaade mõõtmine
Sirgjooneline kaugus on lühim vahemaa kahe punkti vahel kaardil või maastikul. Seda nimetatakse ka kauguseks linnulennult.
Sirgjoonelisi kaugusi saab määrata mitmel viisil.
- Mõõtesirkli abil mõõtmiseks võta sirkli haarde vahele kaugus ning aseta joonmõõtkavale.
- Paberitüki kasutamisel aseta paberi serv kaardil ühest punktist teise viivale joonele, märgi pliiatsiga paberile punktide asukohad ning kauguse mõõtmiseks võrdle paberitüki märkmeid skaalaga.
- Joonlauaga määrates pane joonlaua 0-punkt kaardil alguspunkti ning joonlaua teine ots kaardil märgitud lõpp-punkti. Vaata, mitu sentimeetrit on kaugus ning tee korrutustehe.
- Võrdlemine kaardi koordinaatteljega on rännakutel kõige praktilisem viis sirgjooneliste kauguste määramiseks. Kaitseväe kaartidel on koordinaatteljed üksteisest, võrreldes maastikuga, alati 1 km kaugusel. See tähendab, et koordinaattelestiku ruut on alati 1 km x 1 km.
Pea meeles!
Sirgjoonelist kaugust on kergem mõõta, kuid see ei arvesta maapinna tõusude ja langustega.
Näiteks kaardi mõõtkava on 1 : 50 000-le ning mõõdud vahemaaks said 3,4 cm.
Sel juhul tuleb teha korrutustehe
50 000 cm ⋅ 3,4 cm. Vastuseks saad 170 000 cm ehk 1700 m ehk 1,7 km.
Alloleva Kaitseväe kaardi mõõtkava on 1 : 50 000. Koordinaattelgede vahe on 2 cm. Mitmele kilomeetrile vastab koordinaatteljestiku joonte vahe?
- 1 km
- 2 km
- 5 km
- 10 km
Mitu kilomeetrit ligikaudselt on Karja ja Hallika talu vaheline kaugus?
- ca 1 km
- ca 1,7 km
- ca 2,7 km
- ca 4 km
Kõverajoonelise vahemaa mõõtmine
Teekondi ning rännakuid planeerides on vaja mõõta ka kõverjoonelisi vahemaid mööda teid ning radu. Ka nende kauguste määramiseks on mitmeid variante.
Seda saab teha näiteks mõõtesirkliga. Tee seda järgmiselt:
- võta sirkli haarade vahele pikem pikkuse jaotus, nt 100-200 m kaardi skaalalt;
- mõõda kõverjoont (nt looklevat metsarada) sirkli sammudega – need on väikesed sirgjooned;
- korruta sirglõigu pikkus saadud sammude arvuga.
Samuti saab kasutada paberriba.
- Märgi paberile alguspunkt.
- Pane märgitud punkt kaardil mõõdetava alguspunktiga kohakuti nii, et paberiserv jälgib teekonna esimest osa.
- Kui tee pöörab, hoia paberit pliiatsiotsaga kaardil ning pööra ettevaatlikult, kuni paberiserv on ühel joonel teekonna järgmise osaga.
- Jätka selliselt, kuni oled jõudnud teekonna lõpp-punkti.
- Mõõda skaala abil vahemaa.
Hea teada!
Samuti saab pikkuseid kaardil määrata spetsiaalse mõõteriista – kurvimeetri – abil.
Millist vahemaad mõõdad, kui teostad kõverajoonelise vahemaa mõõtmist?
- Metsaraja pikkust
- Kahe kivi kaugust teineteisest linnulennult.
- Kõvakattega tee pikkust
Mille abil saab kõverajoonelisi vahemaid mõõta?
- Mõõtesirkli abil
- Paekivi abil
- Kurvimeetri abil
- Paberriba abil
- Puupaku abil
- Klaasi abil
