Katsenõue loetakse täidetuks, kui on käsitletud kõiki kolme nimetatud ohutusvaldkonna teemat.
Ennetamine
Peaaegu kõiki õnnetusi on võimalik ära hoida!
Oleme eelnevates järkudes rääkinud, millised ohud on liikluses, tule tegemisel ja veekogul viibides.
Järgides reegleid, saame tunda end turvaliselt ja vältida ohte.
Veeõnnetuste ennetamine sissejuhatus
Kui lähed paadiga sõitma, pea meeles järgmist:
- Teavita oma lähedasi enne paadisõitu.
- Riietu vastavalt ilmastikutingimustele.
- Enne paadisõitu veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras.
- Pane selga päästevest.
- Ära koorma paati üle.
- Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas.
- Paadis viibitakse istudes, ära tõuse püsti.
- Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata.
- Kohtade vahetamisel liigub üks inimene korraga.
- Kohtade vahetamisel liigu madalalt.
- Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus.
- Kui on vajadus siseneda paati veest, tee seda paadi vöörist või ahtrist.
- Jälgi ilmastikuolusid.
Vettehüpped tundmatus kohas on alati ohtlikud, sest kunagi ei tea, mis tegelikult vee all on.
- Vette võib olla loobitud kive ja ohtlikke esemeid.
- Ka tuttavas kohas võib pinnavorm olla aastatega muutunud.
- Vee tase võib olla kuumuse või mõne muu põhjuse tagajärjel langenud.
Ujumiseks vali avalik valvega rand!
- Ranna territoorium on hooldatud ja veekogu põhjast eemaldatakse sinna sattunud ohtlikud esemed.
- Vettehüppetornid on kontrollitud, põhi turvaline ja sügavus piisav.
- Ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse.
- Vetelpäästjad näevad nii vees kui ka kaldal olevaid ohte ja aitavad õnnetusi ära hoida.
- Päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi.
- Lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad.
- Paadis ei pea päästevesti kandma.
- Kannan paadis päästevesti.
- Ujuma lähen üksi ja salaja.
- Ujun avalikus rannas.
- Ujun poidest kaugemale.
- Ei hüppa tundmatus kohas vette.
- Ei hinda oma ujumisoskust üle.
- Paadis istun.
- Paadis vahetavad kohti kõik korraga.
- Ei kiiguta paati.
- Ei tõukle paadis.
- Ei lükka kedagi vette.
- Vees olles sisenen paati küljelt.
Jääohutus
Veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jääõnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.
Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, selle väljanägemine on ühtlane ja sile.
Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline.
Jääle minnes pea meeles järgmist:
- Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad.
- Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks.
- Riietu vastavalt ilmastikuoludele.
- Võta endaga kaasa jäänaasklid. Jäänaasklid tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaasklid on mõeldud abivahendina jääaugust väljaronimiseks.
- Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle.
- Tea veekogu nime, millele kavatsed minna. Kui pead sooritama hädakõne, siis tead oma asukohta.
- Panen võimalikult vähe riideid selga.
- Riietun vastavalt ilmastikule.
- Teavitan lähedasi jääle minekust.
- Võtan kaasa kalapüügivahendid.
- Võtan kaasa jäänaelad.
- Võtan kaasa tulepulga.
- Tean täpselt enda asukohta.
Liiklusõnnetuste ennetamine
Liiklusõnnetuse eest ei ole meist keegi hoitud. Küll aga saame ise palju ära teha, et liiklusõnnetust vältida. Kui järgid lihtsaid reegleid, võid end liikluses turvalisemalt tunda!
Jalakäijana liikluses
- Kanna helkurit.
- Kõnni autode liikumisele vastassuunas.
- Hoidu auto lähenedes võimalikult sõidutee äärde.
- Väldi kõrvalisi tegevusi: muusikakuulamine kõrvaklappidega, sõbraga suhtlemine, mängimine, telefoniga rääkimine.
Jalgratturina liikluses
- Jalgratturina ole arvestav, viisakas ja eeskujuks.
- Jalgratturina taga jalakäijate ohutus.
- Jalakäijast möödu jalakäija kiirusel.
- Jalgratturil pole eesõigust ülekäigurajal sõites.
- Sõidutee ületa jalakäija kiirusel.
- Paikne alati (sõidu)tee paremas servas.
- Grupis sõida hanereas, hoia kahe jalgratta pikkust pikivahet.
- Erinevate teede lõikumisel ole tähelepanelik ja jälgi teekattemärgiseid, liiklusmärke.
- Kui sa ei tea, kes pead teed andma, siis lähtu vanasõnast – tark ei torma.
- Sõiduteel sõites näita aegsasti suunamärguandeid.
- Kanna kiivrit, et vältida tõsiseid peatraumasid.
- Keskendu liiklusele, unusta kõrvalised tegevused.
Lahenda liiklusteste SIIN!
- valge esituli
- rattalukk
- esmaabikott
- punane tagatuli
- kollased või valged kodarahelkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel
- pakiraam
- valge helkur
- korv
- punane helkur
- töökorras signaalkell
- porilauad
- töökorras pidurid
Tuleõnnetuste ennetamine
Tuli levib ruttu. Parim kaitse tulekahju vastu on tunda tule käitumist, teadvustada tuleohtu ja seda ennetada.
Tulekahju ennetamine kodus
- Kodus peavad olema suitsuandurid ja vinguandurid.
- Kontrolli nende korrasolekut iga kuu.
- Vaheta patareid kord aastas või nende tühjenedes.
- Õpi, kuidas käituda tulekahju tekkides ja kuidas sel puhul hoonest lahkuda.
- Kodus peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Õpi neid kasutama.
Tulekahju ennetamine lõkke tegemisel
- Lõke ei tohi ohustada ümbritsevat.
- Jälgi tuule suunda.
- Puhasta lõkkekoht prahist.
- Ämber veega olgu lõkke kõrval.
- Lahkudes kustuta lõke.
Tulekahju ennetamine telgiahju kütmisel
- Kinnita telgiahi kindlalt.
- Puhasta ahjualune maapind, eemalda rohukamar.
- Ahju alla pane metallist anum või liiva.
- Hoia telgis vähemalt 20 l vett või pulberkustuti.
- Ära kasuta ahju süütamiseks kergesti süttivaid aineid.
- Telgiahju tuleb valvata kütmise ajal.
- Jälgi, et ahjust 0,5 meetri raadiuses oleks nn vaba ala.
Kasutatud allikad: Transpordiamet, Päästeamet
