Teab vähemalt kolme sündmust Eesti ajaloost

Katse loetakse täidetuks, kui noorkotkad suudavad neid sündmusi kirjeldada.

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu algab ajast, kui Eestimaa vabanes jääst. Kõik see juhtus 13 000–11 000 aastat eKr.

9 000 aastat eKr peatus Pärnu jõe ääres rühm küttijaid ja kalastajaid (Pulli asula). Sedasi samm-sammult rändas üha rohkem inimesi Eesti aladele ja rajasid siia oma kodud. Kogu see aeg on olnud väga pikk ja selle aja jooksul on juhtunud palju olulisi sündmusi, mis on Eesti ajalugu mõjutanud. Need sündmused on olnud sõjad, lahingud, poliitilised ja kultuurilised sündmused.

Seotud sisu

Vabadussõda

Vabadussõda toimus Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks.

Vabadussõda kestis 1918. aasta 28. novembrist kuni 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning siia loetakse ka 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal okupeeritud Saksa vägede poolt, seejärel ründasid Eestit Nõukogude Venemaa väed ja algas Eesti Vabadussõda.

24. veebruaril 1919 kandis kindral J. Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks ligi 40 suurtükki.

2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu. Selle sõnul loobus Venemaa „igaveseks ajaks“ kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.

Millal toimus Vabadussõda?

24.02.2018 – 02.02.1920
24.02.1919 – 02.02.1920
28.11.1918 – 03.01.1920
01.06.1919 – 31.07.1919

Millised olulised muutused Eesti ajaloos tõi kaasa Tartu rahulepingu sõlmimine?

Venemaa ehitas Eestile uued raudteed.
Venemaa tunnistas Eesti Vabariiki.
Venemaa saatis Eestisse 100 tonni vilja.
Eesti sai kätte oma osa Venemaa kullatagavarast.
Määrati kindlaks Eesti ja Vene piir.

Seotud sisu

Esimene laulupidu

Aeg: 18.–20. juuni 1869
Asukoht: Tartu – Ressource'i aed (tänase ülikooli staadioni kandis)
Korraldaja: Vanemuise selts
Algupärane nimetus: Eestirahwa 50-aastane Jubelipiddo

Maal I üldlaulupeost, Elmar Kits (ERM K 5367, Eesti Rahva Muuseum)

Mis toimus enne I laulupidu?

Vene keisririigi Balti provintsides toimus esimene laulupidu juba 1836. aastal Riias. Selle laulupeo ning ka järgmiste pidude eestvedajateks ja osalejateks olid baltisakslased. Tihedamalt hakkasid baltisakslased laulupidusid korraldama alates 1850. aastate teisest poolest – aastatel 1857, 1861, 1866 ja 1868 toimusid peod Tallinnas, Riias ja Tartus. Põhjalikke ülevaateid andis neist oma ajalehtedes Johann Voldemar Jannsen, kes pidusid kirjeldades ei jätnud mainimata, kui tore oleks, kui ka eestlased millegi sarnasega hakkama saaksid.

Esimesed sammud I laulupeoni

Mõttest teostuse poole astuti otsustav samm 1867. aastal, kui Baltimaade kindralkubernerile esitati taotlus tähistada 1869. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva laulupeoga.

Selleks ajaks olid siin-seal Eestis toimunud juba väiksemad kooride ühisesinemised. Kuid luba viibis ja saabus alles napid neli kuud enne peo planeeritud toimumisaega.

Kuigi Johann Voldemar Jannsen oli alustanud mõnede ettevalmistustega juba varem, läks peo organiseerimise, laulikute trükkimise ja laulude selgeksõppimisega väga kiireks.

Lisaks meeskooridele olid peole kutsutud puhkpilliorkestrid. Kokku saabus peole 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat.

Kuna eesti algupärane helilooming oli üsna haruldane, koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest. Kõigi laulude sõnad tõlgiti eesti keelde – I üldlaulupeol ei esitatud ühtegi laulu saksa ega vene keeles. Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise koorimuusikat looma.

Laulupeol oli kaks eesti päritolu helilooja Aleksander Kunileiu teost – “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”.

Mõlema laulu sõnade autoriks oli Lydia Koidula. I üldlaulupeol kõlas ka Fredrik Paciuse viis “Vårt land”, millele Johann Voldemar Jannsen oli loonud eestikeelsed sõnad pealkirjaga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

Huvitav teada!

Esimesel laulupeol oli kaks eesti päritolu helilooja Aleksander Kunileiu teost:

Lauludele kirjutas sõnad Lydia Koidula. Neid laule lauldakse siiani laulupidudel!

Mis aastal toimus esimene laulupidu?

Mitu lauljat oli I laulupeol?

Kelle teostest peamiselt koosnes laulupeo kava?

Mis keeles lauldi I laulupeol?Millised olid I laulupeo eesmärgid?

Eraldada rahvas üksteisest.
Äratada Eesti rahvas.
Pidurdada Eesti koorimuusika arengut.
Õppida võimalikult palju laule selgeks.
Hoogustada rahvuslikku ärkamist.
Suurendada ühtekuuluvustunnet.
Veeta lõbusalt aega.
Hoogustada kooride teket.
Et Eesti heliloojad hakkaksid koorimuusikat looma.

Seotud sisu

Eesti liitumine NATO-ga

NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation).

NATO on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral osutama vastastikust kaitset.

Läbirääkimisi Eesti Vabariigi NATO-ga liitumise tingimuste üle pidas valitsuse moodustatud delegatsioon (26.11.2002), mida juhtis välisministeeriumi nõunik Jüri Luik.

Delegatsiooni ülesanne oli läbirääkimiste pidamine NATO esindajatega Eesti NATO-ga liitumise tingimuste, selleks vajalike kohustuste võtmise üle, Eesti osa üle NATO eelarvetes ja muude NATO-ga liitumiseks lahendamist vajavate küsimuste üle. Läbirääkimistel valmistati ette liitumisprotokoll.

Brüsselis 26. märtsil 2003 kirjutati alla seitsme uue NATO liikmesriigi – Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia – ühinemisprotokollid.

29. märtsil 2004 sai Eestist NATO täieõiguslik liige.

2. aprillil 2004 toimus Brüsselis 7 uue liikmesriigi NATO-ga liitumise tseremoonia.