Peatükk 5.2 (IV järk)

Jutustab vähemalt ühe eesti muinasjutu

Katse loetakse täidetuks, kui noor on kandnud ühe eesti muinasjutu ette enda valitud vahendite abil ja teab, mis on muinasjutt.

Muinasjutud

Iga noorkotkas on kuulnud muinasjutte. Neid on rääkinud vanemad või vanavanemad. Tuntumad muinasjutud on "Punamütsike", "Hunt ja seitse kitsetalle", "Tuhkatriinu" jne. Maailma kuulsamad muinasjutuvestjad on vennad Wilhelm Grimm ja Jakob Grimm. Vennad kogusid muinasjutte ja panid need kirja.

Muinasjutud on välja mõeldud jutud. Muinasjuttudel on omad seadused.

  • Muinasjutud algavad nii: Elas kord ..., Kuskil maal ..., Seitsme maa ja mere taga ..., Kaugel maal elas kord kuningas ... jne.
  • Muinasjutud lõppevad nii: Kui nad veel surnud ei ole, siis ..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud ... jne.
  • Muinasjuttudes on arvukordused: tegevused korduvad 3 korda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; on vaja teha 12 vägitegu jne. 

Muinasjuttude tegelased on tavaliselt vastandlike omadustega: rikas–vaene, ilus–inetu, hea–kuri, tark–rumal, upsakas–alandlik, noor–vana jne.

Punamütsike korvikesega metsa all jalutamas
Hunt ja seitse kitsetalle
Tuhkatriinu kaotas oma kingakese

Eesti muinasjutud

Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eesti muinasjutud on üles korjanud ja kirja pannud F. R. Kreutzwald, J. Kunder jt. Eesti tuntumad muinasjutud on „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Ahjualune”, „Vaeslaps ja talutütar". 

Loe eesti muinasjutte SIIT!

"AHJUALUNE" – loe SIIT!

"Suur Peeter ja Väike Peeter" – loe SIIT!

"VAESLAPSE KÄSIKIVI" – sisukokkuvõte

Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Vaeslaps leiab kirstu, mis vilja jahvatab, ahne perenaine tahab kirstu endale, kuid saab surma, kui kirstukaane avab.

      • Selle aja sees pead sa mulle vahast kiriku üles ehitama.
      • Nälg aga hakkas kõhtu näpistama.
      • Kui väike mehike jälle peaks tulema, siis viruta talle kulbiga pähe!
      • Sööme sinu leivakoti enne tühjaks, siis võtame minu oma ette.
      • Ütle ometi, sõber, kust sa selle kalli karbikese said.
      • Härra käskis su otsekohe surnuks lüüa, sina petis!
      • Väikest mehikest ei näinud aga keegi pärast seda enam.
      • Ka kubjas oli sel korral köögis.
      • Suurel, rikkal mõisahärral oli kaks orja.
      • Anna tilgake leentki!
      • Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta.
      • Nüüd oleme vanapagana piirides!
      • Vaata, seal puu otsas on kullipesa, mine söö sealt!

      Kasutatud kirjandus: Tasku Tark, Folklore

      Palun oota