Peatükk 1.7 (1. kl eesti k e-tund)

Pinginaabrid. A

Tunni ülesehitus

  1. Häälestus, 10 min
  2. Lugemine, 20 min
  3. Kirjatehnika, 10 min
  4. Kokkuvõte, 5 min

Eelteadmised

Õpilane 

  • tunneb omasõnades esinevaid tähti; 
  • on teinud tutvust aabitsa tegelaste ja tegevuspaikadega.

Tunni eesmärgid

Õpilane harjutab 

  • keskmise pikkusega ja häälikuühendit sisaldavate sõnade lugemist; 
  • suure ja väikese a-tähe kirjutamist. 

Õpilane vestleb lugemispalas ette tulnud teemadel ning seostab loetut oma kogemuste ja praktilise eluga.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • A
  • Lugemine, kirjatehnika

Lõiming

  • Kunstiõpetus. Kuulutuse kujundamine
  • Liisu ja Sass lasteaias, I, ptk 1.1. Kuulutused

Läbivad teemad

  • Kultuuriline identiteet. Rahvapärased sõrmenimetused
  • Teabekeskkond ja meediakasutus. Kuulutus ja kuulutamine

1. Häälestus

10

  • Luuletuse lugemine ja a‑tähtede leidmine
  • TV lk 55

Tänases tunnis õpitakse a-tähte. Tunni sissejuhatuseks loetakse koos a‑tähe luuletust. Kui luuletus on läbi loetud, leitakse sellest kõik a‑tähed.

VÄGA

VÄGA TÄHTIS

VÄGA TÄHTIS TÄHT

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET TEMATA

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET TEMATA EI

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET TEMATA EI SAA

ISA,

ISA, EMA,

ISA, EMA, TAEVAS,

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS“ ON

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS“ ON TA

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS“ ON TA KA.

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET TEMATA EI SAA

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS“ ON TA KA.

VÄGA TÄHTIS TÄHT ON A,

SEST ET TEMATA EI SAA

ISA, EMA, TAEVAS, MAA,

SÕNAS „AABITS“ ON TA KA.

Luuletust saab ka kuulata. A‑tähe luuletuse helifail

Seejärel värvivad õpilased lk 55 häälikulaegaste joonisel a-tähe punaseks.

2. Lugemine

20

  • A lk 12–13
  • Vestlus koduloomade teemal

Enne lugemist palub õpetaja meelde tuletada, milliseid aabitsategelasi õpilased juba teavad. Täna lisandub neile veel üks: Laura.

A lk 12–13 pilt
Laura
A lk 13 harjutussõnad
Lugemispala „Pinginaabrid“ helifail

Õpilased loevad A lk 13 harjutussõnu. Seejärel nad esmalt kuulavad A lk 12–13 teksti ning pärast loevad.

Vestlusküsimusi

  • Nimeta koduloomi. Kas neid kõiki saaks näiteks sinu kodus pidada? Kui ei, siis miks ei saa? Milline peaks kodu olema, et seal saaks kõiki koduloomi pidada? Milliseid loomi saaks sinu kodus pidada?
  • Kuhu saab panna kuulutuse? Ajalehte, kuulutusetulbale või seinale, raadiosse
  • Mida tavaliselt kuulutustes otsitakse?
  • Kes on kunagi ise midagi kuulutanud? Mida ta selleks tegi?
Milliseid nendest loomadest saaks pidada sinu kodus?
Kuhu saab panna kuulutuse? Ajalehte
Kuhu saab panna kuulutuse? Kuulutusetulbale või seinale
Kuhu saab panna kuulutuse? Raadioski saab kuulutada

Õppeainete lõimimine

Soovi korral võib eesti keele tunni ühendada kunstiõpetusega: keeletunnis mõelda välja kuulutuse teksti, kunstitunnis kuulutuse kujundada. Kes oskab juba piisavalt kirjutada, võib rõhuda kuulutuse sõnalisele küljele. Kelle kirjutamisoskus on veel väga napp, võib keskenduda kuulutuse kujundamisele ja proovida isegi kogu kuulutuse sisu piltidega edasi anda.

3. Kirjatehnika

10

  • Liikumispaus
  • KV lk 6–7 a-täht ja lk 7 alumine harjutus

Liikumispaus

Õpetaja palub õpilastel püsti tõusta ja end mõnusasti ringutada. Seejuures proovitakse alguses sirutada nagu tiiger, seejärel nagu koer, siis nagu madu (igaüks võib ka ise valida, mis looma moodi end ringutada).

Seejärel tutvustab õpetaja sõrmede rahvapäraseid nimetusi: täitapper, kotinõel, pikkpeeter, nimetamats, väikeats. Sõrmi nimetatakse eesti keeles veel mitut moodi, see on lihtsalt üks võimalus. Õpetaja nimetab järjekorras sõrmi ja palub neid painutada („Kellel on täitaprid, see painutab täitapreid“), õpilased painutavad iga kord õigeid sõrmi. Seejärel tehakse randmeringe ja õlaringe, lõpetuseks raputatakse käed ja sõrmed hoolega läbi, et neid lõdvestada. Neid ja järgmistes tundides kirjeldatavaid käelihaste harjutusi võiks esimestel nädalatel teha ka teistes õppeainetes, kui õpilased hakkavad suulisest tööst väsima.

Tapper
Täid
Kotinõel

Kui sõrmedega on võimeldud, küsib õpetaja sedagi, kas õpilased teavad, mida üldse tähendab tapper (väiksem kirves või sõjakirves; praegusel juhul ka üldisemalt tapariist); kas õpilased teavad, kes või mis on täid ja milline on kotinõel.

Kirjutamine

Nüüd vaatavad õpilased, kuidas kirjutada a-tähte sidumata ja seotud kirjas.

Kõik kirjatehnika animatsioonid leiab ka e-aabitsast, kus need asuvad alati peatüki lõpus.

Seejärel harjutatakse lk 6–7 a‑tähe kirjutamist. NB! lk 6 alumine harjutus jääb järgmisesse nädalasse.

Sidumata A
Seotud A
Kirjatehnika

Animatsioonis ja kirjavihikus on sidumata suurt A-d alustatud tipust, kuid seda võib alustada ka alt vasakult. Ülevalt tipust alustada soovitavad eripedagoogid, sest see järgib kõige paremini neid liigutusi, mida teevad lapsed joonistama ja kirjutama õppides iseenesest. Kui vasakukäelised eelistavad tõmmata suure A rõhtkriipsu paremalt vasakule, võivad nad seda vabalt tehagi.

lk 7 olev sõnapaar vanapagana rahatagavara on põnev lugemispähkel. Kui on näha, et õpilased sellega kirjavihikus pärast mõningast pusimist siiski ise hakkama ei saa, võib neile näidata tahvlil samu sõnu suurtähtkirjas ja eraldusjoontega.

VANA | PAGANA

vana | pagana

vanapagana

RAHA | TAGA | VARA

raha | taga | vara

rahatagavara

4. Kokkuvõte

5

  • Mis meeldis täna kõige rohkem ja kõige vähem?

Tunni lõpetuseks palub õpetaja õpilastel meenutada, mida nad tänases tunnis tegid, ja öelda, mis neile kõige rohkem meeldis või ei meeldinud.

Tunni kirjeldus

A lk 12–13, KV lk 6–7, e-õpiku ptk 1.3

A-täht

Palun oota