Liigid ja perekonnad
Suvel oleme looduses rohkem kui teistel aastaaegadel. Kas vaatlesid möödunud suvevaheajal looduseuurija kombel taimi või loomi? Sel juhul kindlasti märkasid, et paljud neist sarnanevad üksteisega, justkui kuuluksid samasse perekonda. Nii see võiski olla.
Piltidel olevad liigid kuuluvad perekonda kimalane.
Igal kimalaseliigil on värvid kindlas järjestuses. Kimalased on mesilaste, herilaste ja sipelgate sugulased. Neid kõiki koos kutsutakse kiletiivalisteks.
EMANE
ISANE
Ainult emastel kimalastel on mürgiastel.
Pärast nõelamist nad ära ei sure.
Ligi 300 aastat tagasi vaatles Rootsi teadlane Carl von Linné hoolega loodust ja mõtles välja põhimõtted, mille järgi elusloodust süsteemselt jaotada.
Tol ajal kasutasid teadlased sageli ladina keelt, sest nii said erinevate maade inimesed üksteise kirjutatust aru. Carl von Linné andis kõikidele liikidele, mida ta tundis, kaks ladinakeelset nime – perekonna- ja liiginime.
Näiteks on kõikide kimalaste perekonnanimi ladina keeles Bombus.
Talukimalase ladinakeelne nimi on Bombus hypnorum, maakimalase nimi Bombus lucorum.
Teadlase kasutavad liikide nimetamisel siiamaani ladina keelt.
Carl von Linné loodud kahe nime süsteem on tänapäevani vastu pidanud. Loomulikult tuntakse nüüdseks palju rohkem liike kui kolmsada aastat tagasi. Teadlased arvavad, et Maal võib elada umbes 8,7 miljonit liiki taimi, loomi ja seeni. Kui võtta veel arvesse bakterid ja teised väga väikesed elusolendid, siis võib liikide arv küündida isegi saja miljonini.
See on oletus. Täpset liikide arvu ei tea keegi.
Osa liike, eriti troopilistes vihmametsades, pole veel kirjeldatud, sest inimene ei kohtu nendega. Seal on väga kõrged puud, millel elab putukaid, orhideesid ja teisi elusolendeid. Maapinnalt neid ei näegi. Teine põhjus, miks keegi ei tea täpset liikide arvu, on see, et teadlased vaidlevad siiani, mis on liik. Mõnel liigil on palju üksteisest mingi tunnuse poolest pisut erinevaid vorme. Teadlased võivad vaielda, kas need on ikkagi sama liik või alamliigid.
Näiteks on selliseid orhideesid, mida mõni teadlane loeb ühe liigi erinevateks alamliikideks, teine aga arvab, et need on eraldi liigid.
Vööthuul-sõrmkäpp ja kahkjaspunane sõrmkäpp on sõrmkäpa perekonda kuuluvad liigid.
Kollakas sõrmkäpp on kahkjaspunane sõrmkäpa alamliik.
Meil kasvab neid sageli Saaremaal, aga ka mujal Eestis.
1. Räägi pinginaabrile ühest enda selle suve loodusvaatlusest. Kirjelda mõnd huvitavat putukat või muud looma, loomade põnevat käitumist, ilusat taime, huvitavat loodusnähtust, mida nägid vms.
2. Joonista vihikusse kahe erineva kimalase keha ja värvi see liigile omaste värvidega. Kirjuta joonise alla liikide nimed.
Ülesande täitmiseks vaata võimalusel siit ka kimalaste kirjeldusi.
Keha joonistamisel pea meeles, et putukatel on pea, rindmik ja tagakeha.
3. Leia internetist ja kirjuta vihikusse aedkimalase eesti- ja ladinakeelne nimetus.
4. Selgita, mis põhjustel ei tea keegi täpset liikide arvu Maal.
Millisest kahest perekonnast oli tekstis juttu?
