Ussid
Selgrootute hulka kuuluvad ka mitmesugused ussid. Kuigi nad võivad esmapilgul sarnastena tunduda, on nad üsna erineva kehaehituse ja eluviisiga. Ussidel pole jalgu. Mõnedel neist, näiteks vihmaussidel, on harjased, mis aitavad edasi liikuda.
Kõik ussid on looduses väga tähtsad.
Näiteks on vihmaussid väga olulised mulla väetajad ja kobestajad. Nad söövad mulda ja uuristavad sel viisil mulla sisse käike. Käike mööda jõuab vesi ja õhk paremini taimede juurteni.
Nad sikutavad mahalangenud lehti oma käiku. Seal on neid rahulik süüa.
Vihmausside keha läbib iga päev sama palju mulda, kui nad ise kaaluvad.
Mullas olevad kõdunevad taimeosad, mullabakterid, seeneniidistik ja muu söödav seedub. Liiv ja savi väljuvad kehast koos väljaheidetega. Need on maapinnal näha väikest mullakuhilatena. Vihmaussi väljaheide on väga hea väetis.
Vihmaussid segavad mulda ja toovad sügavamal oleva mulla pinnale.
Selle, et aja jooksul toovad vihmaussid palju mulda maapinnale ja rikastavad seda toitainetega, tõestas nutika katsega tuntud inglise teadlane Charles Darwin umbes 140 aastat tagasi.
Ta püstitas hüpoteesi, et vihmaussid pööravad aegamööda mullakihte ümber.
Hüpoteesi tõestamiseks või ümberlükkamiseks puistas ta niidule söetükke ja vaatas, kas need mattuvad mulla sisse. Paarikümne aasta pärast kaevas ta niidule kraavi ja mõõtis, kui sügavale kivisöetükid olid mattunud. Selgus, et tema oletus pidas paika.
Darwin uuris vihmausse põhjalikult 44 aastat, enne kui nendest raamatu kirjutas.
Näiteks tegi ta palju katseid selle kohta, kas vihmaussid kuulevad. Selgus, et vihmaussid ei kuule, kuid tunnetavad maa värisemist.
Ta leidis vastused ka paljudele teistele küsimustele, mis tal vihmausside kohta tekkisid.
Hea teadlane on kannatlik ja tal tekib ümbruse ja uuritava kohta palju küsimusi.
Charles Darwin on üks kuulsamaid loodusteadlasi maailmas.
See on Down House, Charles Darwini kodu.
Aias ja lähedastel niitudel tegi ta palju loodusvaatlusi ja katseid.
Noorena viibis Charles Darwin viie aasta pikkusel merereisil kaugetel maadel. Seal nägi ta, et erinevatel maadel on liike, mis on sarnased, kuid erinevad millegi poolest üksteisest.
See viis ta mõttele, et ühest liigist võib väga pika aja jooksul areneda veel teisi
Charles Darwin uuris muuhulgas ka parasiite.
Parasiidid on sellised elusorganismid, kes elavad mõne teise organismi sees või peal ja teevad talle kahju.
Parasiidid toituvad kas teise elusorganismi kehavedelikest, rakkudest või seeditavast toidust.
Tavaliselt ei tapa nad oma peremeesorganismi ära, sest vajavad teda. Ilma peremeheta hukkuks ka parasiit.
Usside hulgas on samuti parasiite. Üks neist on näiteks naaskelsaba, kes on lastel, aga ka täiskasvanutel sageli esinev sooltes elav parasiit.
Nakatumine toimub, kui suhu satuvad naaskelsabade imepisikesed munad. Mune ei näe palja silmaga. Täiskasvanud naaskelsabad on 1-2 cm pikkused peenikesed valkjad ussid.
Naaskelsabadega nakatunud inimese pesemata või halvasti pestud kätelt levivad munad esemetele, näiteks käteräti sisse. Nende pealt satuvad munad teiste inimeste kätele ja nakatunute arv suureneb.
Naaskelsabad elavad kaks kuud. Arstilt saab usside vastu rohtu. Seda peavad igaks juhuks võtma kõik pere liikmed. Naaskelsabad pole ohtlikud parasiidid, kuid nakatumisest peab siiski hoiduma.
Selleks tuleb hoolega ja tihti käsi pesta.
Ka ei tohi sõrmi suhu pista ja mustade kätega suu ümbrust puudutada.
Peale vihmaussi ja naaskelsaba elab Eestis veel ligi tuhat liiki usse. Neid elab nii mullas, kui veekogudes.
Vaid üksikud neist on parasiidid, kes elavad elusorganismides.
1. Uuri internetist, mis on vermikompost.
Aruta koos õpetaja ja oma klassi õpilastega, kas saaksite seda ka oma klassis teha. Mida oleks selleks tarvis? Mille jaoks saaks vermikomposti kasutada?
- teaduslik oletus ehk hüpotees
- katse
- küsimus
- tulemuste kirjeldamine
- järeldus
1
2
3
4
5
- peatäi
- herilane
- kirp
- vihmauss
- naaskelsaba
Põhjendused:
Peatäi
Herilane
Kirp
Vihmauss
Naaskelsaba
Joonista vihikusse selle kohta pilt.
Nuputamisülesanne
Leia ussike, kellel ei ole paarilist.
