Selgroogsed. Kahepaiksed ja roomajad

Kalade kogu elu möödub vees.

Kahepaiksed - konnad ja vesilikud - elavad enamasti täiskasvanuna maismaal, kuid vajavad paljunemiseks vett.

Roomajate hulgas on nii maismaal kui vees elavaid liike.

Nii kalad, kahepaiksed kui roomajad on kõigusoojased.

See tähendab, et nad ei tooda lindude ja imetajate kombel ise sooja ega jahuta end. Nad saavad vajaliku kehatemperatuuri ümbritsevast keskkonnast. 

Sügisel ja kevadel võib tihti näha, kuidas sisalikud ja maod ennast päikese käes soojendavad. Nad ei suuda enne kiiresti liikuda, kui keha on piisavalt soojaks saanud. 

Kui keha on liiga kuum, siis nad lähevad jahutamiseks varju või poevad urgu.

Kõik roomajad hingavad kopsudega.

Kopsud on kotitaoline elund, millesse tõmmatakse lihaste jõul õhku sisse ja surutakse välja.

Konnade ja vesilike hingamisviisid on mitmekesisemad. Kullesed hingavad lõpustega. Täiskasvanud kahepaiksetel on küll kopsud, kuid peamiselt saavad nad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi läbi niiske naha ja suuõõne. Nad kasutavad nii vees kui õhus olevat hapnikku.

Naha kuivamine on konnadele ohtlik. 

Nende nahal on lima tootvad näärmed. Lima aitab nahka niiskena hoida ja muudab nad libedaks. See suurendab ka röövloomade käest pääsemise võimalust.

Roomajate nahk pole kaetud limaga, vaid soomustega. Nende nahk on õhuke ja oleks ilma kaitsvate soomusteta kergesti haavatav. 

Madudel ja sisalikel on väikesed soomused. 

Krokodillide nahka katvad soomused on suured ja meenutavad plaate. 

Kilpkonnade pea, kaela ja keha nahka katavad soomused nagu teistelgi roomajatel. Siseelundeid kaitseb luudest kokku kasvanud kilprüü, mida katavad nahk ja plaatjad soomused. Kilpkonna lihased kinnituvad luust kilprüü külge. 

3. Kirjeldus kahepaiksest või roomajast

Koosta paberile ühe lehekülje pikkune kirjeldus ühest Eestis elavast kahepaiksest või roomajast. Illustreeri tekst foto või enda tehtud joonistusega.

Ära unusta viidata, kust informatsioon pärineb.

Õpetaja seletab, kuidas viidatakse.