Linnud ja imetajad
Linnud ja imetajad on püsisoojased loomad.
Nagu teisedki loomad, saavad nad toidust energiat. Osa sellest muudavad nad soojuseks. Nende kehatemperatuur püsib kogu aeg ühesugune. Püsisoojased loomad saavad ka külmaga kiiresti liikuda.
Püsivat kehatemperatuuri aitavad hoida nahast välja kasvavad katted - lindudel suled, imetajatel karvad.
Sulgesid on mitut tüüpi. Udusuled annavad sooja, tugevate lennusulgede abil saab lind lennata.
Kõikidel imetajatel on nahal karvad.
Suled ja karvad kasvavad naha seest.
Püsisoojasus annab eeliseid, kuid tekitab ka probleeme.
Selleks, et kehatemperatuuri kogu aeg püsivana hoida, peab palju rohkem ja sagedamini sööma kui kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad.
Lindude jaoks on sage söömine eriti tähtis, sest lendamiseks on palju energiat vaja. Kui nad sööksid korraga palju, siis oleks keha lendamiseks liiga raske.
Linnud munevad, imetajad sünnitavad.
Kõik linnud munevad.
Pojad kasvatatakse üles seal, kus neile on palju toitu. Enne pesa tegemist otsivad linnud endale toidurikka ala.
Oma territooriumist antakse teistele teada lauluga (laululinnud) või lihtsalt aetakse nõrgemad kaugemale. Seda teevad näiteks veelinnud.
Ka imetajatel on oma territooriumid.
Näiteks märgistab isane metskits oma territooriumi, hõõrudes sarvedega peenikeselt puult koore maha ja kaapides selle puu alt sambla ära.
Mõned linnuliigid elavad hulgakesi tiheda kolooniana väikesel territooriumil ja käivad kaugemalt poegadele toitu otsimas.
Nii teevad näiteks hallhaigrud. Koloonias on poegi kergem kaitsta.
Ka osa imetajaid elavad kolooniatena. Eestis elavatest imetajatest moodustab kolooniad näiteks põhja-nahkhiir.
Kasvamiseks on lisaks süsivesikutele ja rasvadele tarvis rohkesti valku.
Laululinnud toidavad oma poegi sageli putukate ja teiste selgrootutega. Selgrootute keha on valgurikas.
Suur osa veelinde toidab oma poegi kalade või veeselgrootutega. Röövlinnud püüavad poegadele hiiri, väikeseid linde või teisi loomi.
Põõsalind, kuldnokk ja rasvatihane on poegadele palju selgrootuid leidnud.
Imetajate pojad arenevad emaslooma keha sees, elundis, mille nimetus on emakas.
Imetajad sünnitavad poegi ja toidavad neid alguses piimaga.
Kui pojad kasvavad suuremaks, siis hakkavad nad tasapisi sama toitu sööma, mis nende vanemadki.
Lindude ja imetajate hulgas on taimtoidulisi, segatoidulisi ja loomtoidulisi loomi.
Taimtoidulised on näiteks metsis, põder, metskits ja jänesed.
Segatoidulised söövad nii taimi kui loomi. Ka inimene kuulub nende hulka. Segatoidulised on veel näiteks metssiga, sinikael-part, suu-kirjurähn, mäger ja karu.
Ainult loomadest toitujaid on vähe nii lindude kui imetajate hulgas. Tihti söövad kiskjad ka marju. Loomtoidulised on näiteks kotkad, saarmas ja ilves.
Erinevalt lindudest on imetajatel suus hambad.
Hammaste kuju on erinev olenevalt sellest, mida loom sööb.
Taimede söömiseks on vaja teistsuguseid hambaid kui liha jaoks.
Ka lindude noka kuju oleneb sellest, mida nad söövad.
Teratoidulistel lindudel on tugev jäme nokk.
Partide lameda laia nokaga saab veest hästi selgrootuid ja taimeosi filtreerida.
Peenike terava otsaga nokk sobib hästi putukate püüdmiseks.
Terava kõvera otsaga nokk kuulub röövlindudele.
Miks lendavad paljud linnud suveks meile pesitsema ja talveks siit lõuna poole?
Milline seos on rändel selgrootutega?
Mille poolest erinevad kõigusoojased ja püsisoojased loomad?
Millised loomarühmad kuuluvad kõigusoojaste hulka?
Millised loomarühmad kuuluvad püsisoojaste hulka?
Kumba rühma kuulub inimene?
Tekst õpetajale
Iga sõna tuleb eraldi märkida, kokku on 7 õiget vastust.
