Plaan ja kaart
Sügisel joonistasid kooliümbruse plaani. Meenuta, kuidas kujutasid sellel koolimaja, teid, muru, puid ja põõsaid.
Selgita, mis on plaan. Kuidas saavad teised sinu plaanist aru? Mis aitab neil seda lugeda?
Suurema ala kohta koostatud plaani kutsume kaardiks.
Kaardil on maa-ala kujutatud vähendatult ja leppemärkide abil.
Leppemärkide seletuse leiad legendist.
2. Vaatamist väärt Kadrioru park
Räägi pinginaabrile, millist vaatamisväärsust oled ise Kadrioru pargis külastanud.
3. Teejuht
Uurige pinginaabriga Kadrioru pargi plaani.
Jälgige, kus on kaardil põhjasuund.
Te seisate Infopunkti kõrval. Juhatage teineteisele vaheldumisi ilmakaarte abil teed Presidendi kantseleini, F. R. Kreutzwaldi ausambani, Peeter I majani, Roosiaiani.
Ole sõbralik ja juhata pinginaaber vaatamisväärsuseni kõige otsemat teed.
Määra ligikaudsed suunad, kust tulevad lahel olevad laevad.
Suurem laev tuleb suunast.
Väike laev tuleb suunast.
Tekst õpetajale
Kuid vaadeldes vee pinda on näha, et ta on sadamamuulide vahelt välja tagurdanud, ehk siis liikunud ahter ees vastupidiselt tavalisele laeva sõidusuunale. Seega võib ka öelda, et laev tuli kagust.
Tõenäoliselt oli laev pildi tegemise hetkel just tegemas pöördemanöövrit, et keerata vöör õigesse sõidusuunda.
5. Võrdle plaani ja fotot (leidub ka ülesandekogus)
Võrdle Kadrioru pargi plaani ja sama koha aerofotot.
Mis on sarnast? Milliseid erinevusi märkad?
Leia fotol tänavad, mis on plaanile märgitud.
Kas leiad fotol ka plaanil olevad leppemärkidega tähistatud kohad?
Lisamaterjal
Kadriorg
1714. a ostis Vene tsaar Peeter I Tallinnas suvemõisa koos väikese pargiga. Maatükk asus looduslikult imekaunis kohas praeguse Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahel.
Mõne aasta pärast alustati seal lossi ehitamist koos selle teenijaskonnale vajalike elamutega. Hoonete ümber hakati rajama uut kaunist parki. Lossi ja pargi kavandas itaalia arhitekt Niccolo Michetti.
Seda toredat lossi- ja pargiansamblit hakati kutsuma tsaari abikaasa auks Catherinenthaliks, eestlaste seas aga Kadrioruks.
Pärast Peeter I surma 1725. a lossi ja pargi rajamine seiskus. Kadriorust sai Tallinna eeslinn vaestele. Ükski tavaline linlane ei söandanud seal jalutamas käia.
Kadrioru olukord paranes 19. sajandi alguses, mil sinna hakati rajama supelasutusi (tolleaegseid omamoodi rannamaju ehk spaasid). Kadriorust sai meeldiv suvitus- ja jalutuspaik. Teiste puhkajate seas käisid seal isegi keiserliku perekonna liikmed. Kadriorg muutus armastatud ja kalliks linnaosaks.
2018. a tähistas Kadrioru park 300. sünnipäeva.
