Nahk vajab kaitset ja hoolitsust

Mäng naha ehituse ja tunnuste kohta. Õpetajal tuleb selleks valmistada paberilipikud naha kohta käivate küsimuste ja vastustega. Nende valmistamiseks võib kasutada olemasolevaid või teha ise uued. NB! Vastus ei saa olla korrektne täislause, see hõlbustaks paaride ühendamist.  

Iga õpilane saab lipiku ja peab leidma paarilise, kellel on kas küsimusele vastus või vastusele sobiv küsimus. Kui paarilised on leitud, loeb iga paar oma küsimuse-vastuse teistele ette ja klass hindab sobivust. Kui klassis on palju õpilasi, võib moodustada grupid ja neis vastuseid hinnata.

Miks võib päevitamine kahju teha?

Vaadatakse slaidiseeriat ja õpetaja täiendab, miks päikesekiirguse toime on kahjulik. Seejärel toimub arutelu. Võib ka õpilastel endil lasta koostada video põhjal küsimused, millele teised peavad vastama.

Mingi hulk ultraviolettkiirgust on inimesele vajalik, sest selle toimel sünteesitakse nahas D-vitamiini. Inimesele piisab varjus saadud päikesekiirgusest. Liigne päevitamine on aga kahjulik, sest ultraviolettkiirgus võib mitmel viisil nahka kahjustada. 

Organismile mõjuvat ultraviolettkiirgust on kahesugust: UVB-kiirgus, mis põhjustab päikesepõletust, ja UVA-kiirgus, mis põhjustab naha enneaegset vananemist ja häireid inimese immuunsüsteemis. Mõlemat tüüpi kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski. (On kasulik teada, et UVA-kiirgus läbib aknaklaasi).

Nahavähk on tänapäeval üks sagedamini esinevaid vähivorme. Nahavähkidest on kõige ohtlikum melanoom, sest see levib kiiresti edasi ning kui seda õigel ajal ei avastata, on tagajärg kurb. Vaata melanoomi kohta internetist (video Youtube’is) ja loe Niine kliiniku selleteemalisi materjale (vt lisamaterjale päikesekreemi valimisest, melanoomist ja solaariumi kahjulikkusest).

Nahaarstid ei soovita päevitada ennekõike lastel ja noortel ning neil, kel on palju sünnimärke. Päike annab küll kena pruuni jume, kuid hiljem võib tekkida naha sisse mitmesuguseid inetuid ja isegi ohtlikke moodustisi: käsnu, pigmendilaike jm. Nahal on „mälu” ning varasem päevitamine maksab aastate, isegi mitmekümne aasta pärast kätte. Kõige rohkem on ohustatud need, kes on loomulikud blondid või punapead, sest neil moodustub vähe melaniini. 

On väga tähtis, et ei tekiks päikesepõletust. Selleks tuleb end liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsta.

Päikesekreemid

Päikesekreemidele märgitud päikesekaitsefaktor näitab, kui tugevat kaitset kreem pakub. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini. Soovitav on igal inimesel kindlaks määrata endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv ohutu aeg. Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised, kes päevituvad halvasti, peaksid eelistama suuremat faktorit.

Päikesekaitsefaktor (SPF) viitab ainult päikesepõletuse ohule (UVB-kiirgus), kuid mitte UVA-kiirguse mõjule. Neid päikesekreeme, mis kaitsevad üksnes UVB-kiirguse eest, ei tohiks kasutada, sest inimene on päevitamisel julgem, kuna põletust kiiresti ei teki. Seejuures jõuab aga kahjulik UVA-kiirgus siiski nahani. 

Ükski kreem ei kaitse päevitajat täielikult!

UV-indeks

Mida tugevam on ultraviolettkiirgus, seda kiiremini tekib päikesepõletus. UV-kiirguse tugevust ja päikesepõletust tekitavat toimet iseloomustab UV-indeks. Näiteks kui UV-indeks on 5, siis eelnevalt päevitamata naha korral tekib päikesepõletus 25–30 minuti jooksul. UV-indeksi 3 korral on see aeg aga juba 50 minutit. Eestis mõõdetakse UV-indeksit Tõraveres ja selle väärtusi saab vaadata Tartu observatooriumi koduleheküljelt. Teistes Eesti piirkondades võib UV-indeks Tõraveres mõõdetust mõnevõrra erineda.

Solaarium

Eriti ohtlik on aga solaariumis päevitamine. Seal päevitub inimene kiiresti, kuid seejuures suureneb mitu korda nahavähki haigestumise risk. Näiteks 15–30-aastaste naiste seas kuni 75% võrra. Komme käia enne päikesereise solaariumis nahka „tugevdamas” on eriti ohtlik. Solaariumifiltrite abiga naha põletusreaktsiooni ei teki ja rakud saavad veelgi suurema kiirguse kui loomuliku päikese tingimustes. Lisaks nahakasvajate riskile põhjustab solaariumis käimine ka naha enneaegset vananemist. Ohutut solaariumi ei ole olemas. Seepärast keelab Maailma Terviseorganisatsioon alla 18-aastastel solaariumi kasutamise. 

Kosmeetikatoode võib kasu asemel tuua kahju

Naha eest hoolitsemisel kasutatakse mitmesuguseid kosmeetikatooteid: šampoone, kreeme, meikimisvahendeid jm. Seejuures tuleb silmas pidada, et paljud neist sisaldavad kahjulikke aineid, ka nimekate kosmeetikafirmade hästi reklaamitud tooted. Seetõttu tuleb mõned kosmeetikavahendites sagedamini kasutatavad kahjulikud ained endale selgeks teha ning ostmisel uurida siltidelt toote koostist.

Ühe variandina võib klassis vaadata videolõiku telesaatest „Mõistlik või mõttetu" ning lasta õpilastel 5 minuti jooksul kirjutada mõtteid, mis neil videolõiku vaadates tekkisid. Seejärel arutletakse klassis koos.

Milliseid kosmeetikatooteid (tooterühmi) õpilased kasutavad (juustehooldusvahendid, kreemid, meikimisvahendid jm), mille järgi valivad, miks kasutavad, kas mõtlevad üldse selle üle, millest need koosnevad, kas üldse on vaja neid kasutada, milline oleks mõistlik kasutus? Jms.

Nahal elavad mitmesugused bakterid

Kõigepealt annab õpetaja lühiülevaate naha mikrofloorast ja selle tähtsusest.

Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine, seal elab alaliselt mitmesuguseid baktereid ja mikroseeni. Tihedamalt on neid rasusemates ja niiskemates kohtades, nt näol ja kaenla all. Kaenlaaluste ja käsivarte elukeskkonna erinevust võib võrrelda vihmametsa ja kõrbe erinevusega. Mikroorganismid hoiavad pidevalt üksteist kontrolli all ega lase neist kellelgi liigselt vohada.

Nahale satub ka ümbritsevast keskkonnast juhuslikult mikroobe, kellest haigustekitajaid on vaid väike osa. Suur osa juhuslikest mikroobidest hukkub 20–30 minuti jooksul, sest elutingimused pole neile sobivad: nahapinnale eritatav rasu ja higi on tugeva antibakteriaalse toimega, nahk on liiga happeline (pH on tavaliselt 5,6), sarvkihi rakud kooruvad pidevalt maha ning koos nendega ka bakterid. Samuti peavad nad konkureerima naha alaliste mikroobidega, mistõttu on naha alalised mikroobid väga tähtsad. See on ka põhjus, miks ei soovitata kasutada mikroobe hävitavaid seepe, mida vahel reklaamitakse.

Mõned bakterid põhjustavad mittenakkavaid nahahaigusi, nt aknet. Peale bakterite võivad nahka kahjustada mikroseened. Kõige levinumat naha nakkushaigust põhjustab nn jalaseen, peaaegu igaühel on see elus korra olnud. Jalaseen kahjustab eelkõige varvastevahelist nahka, mis muutub kuivaks ja hakkab sügelema. See seen vajab arenemiseks sooja niisket keskkonda, mille loovad näiteks umbsed jalatsid. Seene arengu takistamiseks tuleb jalad alati hoolikalt pärast pesemist kuivatada. Jalaseen on kergesti nakkav, selle võib saada basseinist, duširuumist või teise inimese jalatseid kandes. Arvatakse, et maailmas põeb seda haigust umbes 70% rahvastikust. 

Nahk vajab hoolitsust

Skeemi koostamine nahka kahjustavate tegurite ning naha eest hoolitsemise kohta. Töö paarides, nt samad paarid, mis 1. ülesande täitmisel tekkisid. Üks paariline märgib nahka kahjustavaid tegureid, teine, millist hoolt nahk vajab: mida tuleb teha, et nahk oleks terve ja ilus. Tahvlile skeemi näidis. Skeemi alla kirjutab kumbki üleskutse/soovituslause, agiteeriva lause, mis kutsub naha kahjustajate eest hoiduma või naha eest hoolitsema. Tahvlile projitseeritakse skeemi näidis, mille järgi õpilased koostavad ise oma skeemi aluse ja täidavad selle. Võivad kasutada õpikut ja internetti kui võimalik.

Peale selle, et nahka tuleb kaitsta liigse päikesekiirguse eest, tuleb naha eest ka muul viisil hoolitseda:

• tuleb süüa mitmekesist toitu ja juua küllalt palju vett, et nahk saaks piisavalt toitaineid, säiliks terve ja elastne;
• nahka tuleb puhastada, sest nahale ladestunud mustus häirib naha normaalset tööd ning soodustab nahapinnale sattunud tõvestavatele bakterite ja viiruste arengut ning levimist mujale organismi. 

Nahale koguneb vanu rakke, naharasu, higis leiduvaid tahkeid aineid ning väliskeskkonnast mitmesugust mustust. Kui inimene end ei pese, hakkavad bakterid kõike seda lagundama ning tekib ebameeldiv lõhn. Higi ise ei lõhna, halva lõhnaga on selle laguproduktid. 

Selleks et nahale sattunud tõvestavad mikroobid inimest ei nakataks, tuleb hoolsalt käsi pesta, alati enne sööki ja pärast tualetis käimist. Naha alalisi mikroobe pesemine täielikult ei hävita, sest suur osa neist elab nahanäärmetes ja karvanääpsudes. Sealt tuleb neid läbi nahapooride pidevalt nahapinnale juurde. Pesemiseks soovitatakse kasutada nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, et osa rasu jääks alles ning nahk ei muutuks liiga kuivaks. Samuti tuleks eelistada sellist näovett, mis on alkoholivaba.

Mis on akne?

Kuna vistrikke e aknet esineb suurel osal noortest, tuleks nende olemust ja teket lühidalt tutvustada. Video ja skeem.

Teismeeas suureneb naharasu eritus, mistõttu nahapoorid sageli ummistuvad, neis areneb põletik ning tekivad vistrikud e akne. Osal inimestel soodustab vistrike teket teatud toit või keemilised ained.

Õpilaste koostatud skeeme tutvustatakse klassile või grupis. Neid võib ühiselt täiendada. Pärast tunni lõppu võib skeemid panna seinale.  

Õpetaja tutvustab nahaarsti ja/või kosmeetiku elukutset.