Mineviku pärand

Õpetaja kuvab seinale vanad fotod.

Vastus. Tegu on ajalooliste, vanade fotodega. (Vasakpoolne pilt on tehtud aastal 1925 ehk umbes 100 aastat tagasi, keskmine ja parempoolne 1950ndatel ehk 70 aastat tagasi.)

Võimalik vastus. Inimeste riietus ja soengud on teistsugused, fotol on vana auto. Kui õpilased mainivad, et kõik fotod on mustvalged, võiks arutada, kas siis tänapäeval ei tehta mustvalgeid fotosid.

Kõik, mis toimub praegu, on olevik. See, mis juhtub kas hetke pärast või näiteks homme, on tulevik. Kuid nii olevik kui ka tulevik muutuvad alati minevikuks. Kui kõnnime ringi oma koduasulas või vaatame ringi kodus või klassiruumis, näeme kõikjal enda ümber märke möödunud ajast. Linnapildis võivad minevikku meenutada näiteks sadu aastaid tagasi ehitatud majad ja munakiviteed, mõnele kirjanikule pühendatud kuju või aastakümneid tagasi istutatud jämedad pargipuud. Ka kalmistud meenutavad minevikus elanud inimesi, kes võisid kunagi jalutada samadel tänavatel või elada samades majades, kus meie praegu. Klassiruumis võib minevikku meenutada vana seinakaart, kümneid aastaid kasutatud tahvel, mõni vana lugemik riiulis. Mõnes koolipingis võivad olla istunud juba kümned ja kümned õpilased, ehk isegi mõne õpilase ema või vanaema. Minevikku meenutavad asjad on tegelikult meie ümber kogu aeg, ehkki me ei pruugi selle peale mõelda.

Video Tartust aastal 1912

Võimalik vastus. Inimesed on teistmoodi riides, tänavatel sõidavad autode asemel hobuvankrid, majadel on teistsugused sildid, tänaval marsivad sõdurid.

Võimalik vastus. Majad, ausambad ja pargipuud võivad olla säilinud tänapäevani, tänavad ja jõgi võivad olla ikka sama koha peal.

Vastus. Sellele küsimusele vastamiseks võib video panna pealkirjade kohal pausile. Ebahariliku kirjapildiga on sõnad auusammas ja Promenadi, õpilased ei pruugi teada sõna uulits.

Nüüd võiks lahendada lk 12 ül 2  või ptk 1.5 ÜK „Rühmatöö. Kodukandi minevik”. Kui töö kirjalikuks vormistamiseks aega ei jätku, võib teha ka nii, et iga rühm valib mõne asja, mida nad kodukandi minevikust teavad ja püüavad seda ühe minuti jooksul liigutustega esitada. 

Kuigi minevik ei saa enam iial korduda, on minevikus kogetu meis endis olemas. Sest me oskame ja teame seda, mida on meile õpetanud vanemad ja vanavanemad, ning seda, mida oleme õppinud lasteaias ja koolis. Mida kaugemale möödunud hetked jäävad, seda enam kipuvad need ununema. Minevikku võivad meenutada koduvideod, fotod, vanad mänguasjad, igavaks muutunud arvutimängud, moest läinud riided, mälestused koos sõprade või perega veedetud ajast jpm. 

Nii nagu iga inimene, nii on ka rahvad, riigid ja kogu inimkond õppinud minevikust. Näiteks on paljud riigid teinud laastavatest sõdadest omad järeldused ning ühinenud sõdade ärahoidmiseks riikidevaheliste liitude ja ühingutega. Selleks et minevikus tehtud vigu mitte korrata, on tähtis tunda oma riigi ja maailma ajalugu. Ajalugu õpitakse küll koolis, aga minevikus toimunud sündmustest saab rohkem aimu ka siis, kui lasta oma vanematel või vanavanematel jutustada sellest, milline oli elu Eestis ja maailmas sel ajal, kui nemad väikesed olid. Näiteks ei pruukinud mugavused (nt internet või mobiiltelefon), millega oleme tänapäeval harjunud, mõnikümmend aastat tagasi veel olemaski olla.

Lahendage lk 12 ül 3 või ptk 1.5 ÜK „Mis on pildil?”.

Õpilased võivad ülesannet lahendada ka paarides.

Vastus. Fotodel on triikraud, kohviveski, lamp, pesumasin, fotoaparaat, juukselõikusmasin, grammofon.

Kahtlemata on mälestuste kõrval kallis ka pärand, mille on jätnud enne meid elanud põlvkonnad, sealhulgas meie esivanemad. Need on vanast ajast pärit asjad, näiteks vanavanemate talumaja, vanaemalt saadud ehted või aastasadu tagasi rajatud park. Kuid pärandiks võivad olla ka kombed ja teadmised. See on vaimne pärand ehk selline pärand, mida ei saa käega katsuda. Näiteks võib vaimseks pärandiks pidada kommet naisterahvad uksest esimesena sisse lasta ja jaanilaupäeval lõket teha ning teadmist sellest, kuidas teha hapukurke. Kõik selle ja palju muudki oleme saanud pärandiks minevikust.

Video vestlusest muusik Mari Kalkuniga

Vastus. Vanaemadelt saadud muusikaarmastus

Vastus. Rahvalaul (regilaul)

Vastus. Maril ja temal elukaaslasel mõlemal oli Linda-nimeline vanaema.

Kui klassis on õpilasi, kellel on endal vanaema, vanaisa või mõne muu sugulase nimi, võiks lasta neil rääkida, kes see on, kelle järgi nad nime said, ja mida nad selle inimese kohta teavad.

Parim, mida me teha saame, on pärandit hoida. Tihtipeale võib see olla keeruline, kuna elame mineviku pärandiga iga päev koos, mistõttu me seda ajapikku paratamatult muudame. Näiteks elatakse tänapäevalgi paarsada aastat tagasi ehitatud rehielamutes, kuid enamasti on neile ehitatud korsten ja tehtud palju teisi täiendusi (pilt). Selleks et saada aimu, missugused nägid rehielamud välja vanasti, on loodud Tallinna vabaõhumuuseum, kuhu on peale rehielamute kokku kogutud ka teisi eesti taluhooneid. Muuseumidel ongi pärandi säilitajana tähtis roll. Eri muuseumides võib näha näiteks seda, kuidas olid kodud eri aegadel sisustatud, millised olid vanasti mänguasjad ja spordivahendid või kuidas ehitati laevu. 

Ka käega mittekatsutav pärand muutub pikapeale. Näiteks värvitakse tänapäevalgi lihavõtete ajal mune, kuid seda on võimalik teha ka kunstlike poevärvidega, mida vanasti ei olnud. Ammuste aegade ja endiste tavade kohta saab lugeda vanadest raamatutest.

Õpilastel võib lasta kõigepealt pinginaabriga aru pidada ja seejärel oma mõtteid ülejäänud klassiga jagada. Õpetaja võiks väljatoodud mõtted kirjutada tahvlile.

Teema kokkuvõtteks võiks kogu klassiga koostada mõistekaardi. Selleks kirjutab õpetaja tahvli keskele tunni teema „Mineviku pärand” ja tõmbab sellest lähtuvad jooned. Õpilased pakuvad välja teemaga seostuvaid olulisi sõnu ja õpetaja kirjutab need mõistekaardile.

Õpetaja korraldab klassis arutelu, kelleks on võimalik saada lastel, kellele meeldib ajalugu. Esmalt võiks teha seda paarides, hiljem üle kogu klassi.

Võimalikud vastusevariandid. Ajaloolane, muuseumitöötaja, ajalooõpetaja, arheoloog, arhivaar, muinsuskaitse spetsialist, restauraator. Mitut neist erialadest saab õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. 

Metoodiline materjal. Lugemissoovitus õpetajale

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koondab Eesti kogukondade põlvest põlve edasi antud kombeid, tavasid ja teadmisi

Lugemissoovitus õpetajale

Raamat „Minevikupärandit Häädemeestelt” annab ülevaate Häädemeeste kihelkonna inimeste murrakust, tavadest ja muust kultuuripärandist

Osalemissoovitus. Haridusprogrammid Eesti Rahva Muuseumis

ERMi haridusprogrammid