Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 3 min
- Tähed, 10 min
- Tähtkujud ja nende kasutus, 17 min
- Põhjanael, 7 min
- Kuidas õppida tähistaevast tundma?, 4 min
- Kokkuvõte, 4 min
Ettevalmistus
Klassi peale on vaja vähemalt kaht ühesugust taskulampi (võite kasutada ka nutitelefonide taskulampe).
Eelteadmised
Õpilane on näinud Päikest ja teisi tähti taevas.
Eesmärgid
Õpilane teab, et
- tähed on valgust kiirgavad taevakehad;
- Maale kõige lähemal asuv täht on Päike;
- tähed moodustavad taevavõlvil tähtkujusid;
- Suur Vanker on kõige tuntum tähtkuju meie taevas;
- Põhjanael näitab alati põhjasuunda.
Seotud materjal
- ptk 1.1. Tähistaevas
- I osa lk 6–9
- I osa lk 4–5
- lk 4
Märksõnad ja meetodid
- tähed, kiirgamine, Päike, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael
- arutelu, liikumispaus, video, õppelaul
Läbivad teemad
- tehnoloogia ja innovatsioon
1. Sissejuhatus
3
- Seostuvate sõnade nimetamine
Teemasse sisse elamiseks laske õpilastel nimetada sõnu, mis neil seostuvad sõnadega universum, kosmos või maailmaruum (tegu on sünonüümidega, võite nimetada ka ainult ühe neist). Kirjutage õpilaste öeldud märksõnad tahvlile.
2. Tähed
10
- Linnas näeb palja silmaga umbes tuhandet tähte.
- Tähed on valgust kiirgavad taevakehad.
- Tähtede heledus sõltub nende suurusest, temperatuurist ja kaugusest.
- Meile lähim täht on Päike.
- Liikumispaus. Eri kaugusel asuvad tähed
Pilvise ilmaga öötaevast vaadates ei näe seal suurt midagi. Pilvitus või väheste pilvedega taevas võime aga peale Kuu märgata ka tuhandeid väikesi tulukesi ehk tähti. Mida pimedam on ümbrus ja teravam nägemine, seda rohkem tähti võime öötaevas eristada. Näiteks näeb linnas palja silmaga umbkaudu tuhandet tähte. Tähtede vaatlemist häirib seal tänavavalgustus, vilkuvad reklaamid. Linnatuledest eemal võib aga suure teleskoobiga näha lausa üle kümne miljoni tähe.
Mis on tähed?
Tähed on valgust kiirgavad taevakehad. See tähendab, et nad on valgusallikad. See omadus eristab neid teistest taevakehadest (planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest jm), mis ei kiirga, vaid peegeldavad oma pinnalt tähtede valgust.
Tähed paistavad erineva heledusega, mõni on eredam, mõni tuhmim. See sõltub sellest, kui kuum ja suur täht on (mida kuumem ja suurem täht, seda eredam) ning kui kaugel see meist asub.
Uurige koos fotot tähistaevast puude kohal. Kas kõik tähed sellel on sama heledad ja sama suured? Laske õpilastel välja tuua mõningaid eredamaid ja tuhmimaid tähti. Võite arutada selle üle, kas me saame foto järgi öelda, millised tähed on kõige suuremad või millised asuvad meile kõige lähemal.
Kõik tähed asuvad Maast miljonite kilomeetrite kaugusel. Meile kõige lähemal asuv täht on Päike, mis paikneb 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päike asub teiste tähtedega võrreldes Maale üsna lähedel, mistõttu paistabki ta suure ja väga heledana. Paljud tähed on tegelikult meie Päikesest palju suuremad.
Liikumispaus. Eri kaugusel asuvad tähed
Võimalusel näitlikustage, kuidas tähe kaugus mõjutab seda, kui suur see meile tundub. Selleks on vaja vähemalt kaht ühesugust taskulampi (võite kasutada nutitelefonide taskulampe). Lülitage need korraks sisse, et kõik näeksid, et lambid on ühe suuruse ja eredusega.
Minge õpilastega koridori ja andke taskulambid kahele õpilasele. Üks õpilane seisab koridori kaugemasse otsa, teine seisab väga lähedale. Ülejäänud õpilased on vaatlejad. Paluge õpilastel taskulambid sisse lülitada ja valgusvihk vaatlejate poole suunata. Need taskulambid kujutavad kahte ühesuurust tähte, üks asub lähedal (nagu seda on Päike), teine meist kaugel. Kas vaatlejad tajuvad neid tähti ühesuurusena? Õpilased vahetavad rolle, et ka taskulampe hoidnud õpilased saaksid vaatleja rollis olla.
3. Tähtkujud ja nende kasutus
17
- Video tähtkujudest
- Tähtedest moodustunud näilisi kujundeid nimetatakse tähtkujudeks.
- Tähtkujudega on seotud palju muistendeid ja müüte.
- Meie taevas on tuntuim tähtkuju Suur Vanker.
- Tähtkujude järgi saab taevavõlvi osadeks jagada, aastaaega ja ilmakaari määrata.
- TV lk 4 ül 1 ja 3 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Tähed taevas“ ja Opiqu TV lk 4 ül 2)
Vaadake kõigepealt videot tähtkujudest ja vastake küsimustele.
Ammusest ajast on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamatest tähtedest moodustuvad kujundid, mis püsivad taevavõlvil muutumatutena. Tähtedest koosnevaid näilisi kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama loomade (Kaljukits, Lõvi, Delfiin), olendite (Lohe, Ükssarvik, Veevalaja) ja asjade (Kaalud, Kolmnurk, Nool) järgi, mida need meenutasid. Tähtkujude kohta on palju muistendeid ja müüte.
Võite uurida nüüd kunstniku nägemust mõningatest põhjapoolkera tähtkujudest (sama pilt on õpikus) ja lasta õpilastel öelda, millistest pildil tähistatud tähtkujudest nad enne kuulnud on.
Suur Vanker
Rahvusvaheline Astronoomiaühing, mis koondab tähistaevast uurivaid teadlasi, on kokku leppinud, et taevavõlvil on võimalik eristada 88 tähtkuju. Neist paljud on pisikesed, ähmased ja raskesti äratuntavad. Seevastu mõni, näiteks meie taevas kõige tuntum tähtkuju Suur Vanker, on oma suuruse ja iseäraliku kuju tõttu teada arvatavasti igale inimesele.
Siiski ei nimeta kõik rahvad seda tähtkuju ühe ja sama nimega. Näiteks soomlastel on see Otava, inglastel Ader (Plough), hollandlastel Kastrul (Steelpannetje), ameeriklastel ning venelastel Suur Kopsik (Big Dipper, Большой Ковш). Kreeklased peavad aga Suurt Vankrit hoopis ühe suurema tähtkuju, Suure Karu osaks.
Suure Vankri tähtkujuga seotud müüt
Üks vanade eestlaste seas levinud Suure Vankri tähtkuju puudutav müüt jutustab talumees Peedu härjast ja näljasest hundist. Talumees Peedu olevat lumevaesel talvel läinud metsa puid tooma, härg vankri ette rakendatud. Korraga ilmus puude vahelt hunt ja kargas härja turja. Kuna muistsete eestlaste jumal oli keelanud metsloomal sel ajal kodulooma murda, kui see parajasti tööd teeb, siis rakendati seadust rikkunud hunt härja kõrvale ning kogu seltskond pandi taevasse teistele huntidele hoiatuseks.
Mis kasu on tähtkujudest?
Tähtkujude järgi saab taevavõlvi jagada väiksemateks osadeks. See on abiks nii tähti uurivatele teadlastele kui ka igaühele meist, kui soovime meelde jätta, kus mingi täht täpselt asub, või seda hiljem üles leida. Kui jagame taeva kujunditeks, on meil lihtsam vajalikku kohta üles leida kui siis, kui vaatleme iga tähte eraldi ega tekita mingit süsteemi.
Ennevanasti jälgisid põllumehed hoolikalt aastaaegade vaheldumist, et teada saada, millal põllule minna. Maailmas on aga piirkondi, kus aastaaegadel pole lihtne vahet teha, mistõttu pidi leidma mõne teise mooduse. Kuna erinevad tähtkujud on taevas nähtavad eri aastaaegadel, sai vanasti sel moel kindlaks määrata, mis kuuga on tegemist, ning sellest lähtuvalt põllul tegutseda.
Ühest tähtkujust, Suurest Vankrist, on kasu saanud eeskätt meremehed, kes juba enne kompassi leiutamist oskasid oma laevu tähtede järgi õiges suunas juhtida. Suure Vankri abil leidsid nad üles tähe, mille järgi oli neil kõige kergem juhinduda. Selleks oli põhjataevas Põhjanael, mis alati põhjasuunda näitab. Põhjanael võimaldab kindlaks teha kõik teised ilmakaared ja ka öösel laeva õigel kursil hoida. Meeles peab pidama, et Põhjanaela saab suuniseks kasutada vaid põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral seda näha pole.
Taustainfo. Lõunarist
Lõunapoolkeral saab aga suunisena kasutada kõige väiksemat, kuid üht kõige paremini äratuntavat tähtkuju, mida nimetatakse selle eripärase välimuse ja asukoha tõttu Lõunaristiks. Lõunasuuna leidmiseks tuleb Lõunaristi peatelge pikendada nelja ja poole pikkuse võrra tähtkuju kõige heledamast tähest (Acrux) edasi. Saadud punktist tuleb tõmmata joon otse alla horisondile. Nii saabki kätte lõunasuuna.
TV ülesanded
Lahendage lk 4 ül 1 ja 3 (ptk 1.1 ÜK „Tähed taevas“ ja lk 4 ül 2).
Ülesannete tähistus e-tunni konspektis
Kui kasutate tavalist töövihikut, jälgige konspektis oranžiga viiteid (nt lk 1 ül 1).
Tumesinisega viide suunab ülesannet lahendama digiõpikus (nt ptk 1.1 ül 1). Digiõpiku viites asuv ÜK viitab peatüki ülesannete kogule.
Kui teie õpilased lahendavad ülesandeid digiõpikus ja kasutate lisaks Opiqu töövihikut, jälgige ka helesinisega viiteid (nt lk 1 ül 1). Opiqu töövihiku kohta lugege rohkem komplekti tutvustusest.
4. Põhjanael
7
- Põhjanael näitab alati põhjasuunda.
- Põhjanaela saab taevast üles leida Suure Vankri abil.
- TV lk 4 ül 2 (Opiqu TV lk 4 ül 1) ja õppelaul ilmakaarte kordamiseks
Põhjanael on Suure Vankri naabruses asuva Väikese Vankri tähtkuju eredaim täht, mis asub alati põhjapooluse kohal. Seetõttu kui leiame tähistaevast üles Põhjanaela, teame, kuspool on põhi, ja saame välja arvestada, kuhu jäävad teised ilmakaared.
Selleks et pilvitust öötaevast Põhjanael üles leida, tuleb Suure Vankri tagumised rattad ühendada kujuteldava joonega. Seejärel tuleb seda joont pikendada viis korda otse edasi. Saadud punktis, mis asub Väikese Vankri „aisa” lõpus, ongi põhjasuunda näitav Põhjanael.
Põhjanael paistab öötaevas meile alati ühe ja sama koha peal. Kui teha tähistaevast umbes poole tunni jooksul foto, võib näha, et ülejäänud tähed justkui tiirlevad ümber Põhjanaela. Õigupoolest põhjustab tähtede asukoha muutumist hoopiski Maa enda pöörlemine ümber oma kujuteldava telje. Kuna Maa kujuteldava pöörlemistelje põhjapoolne ots on suunatud Põhjanaela poole, näemegi, justkui püsiks Põhjanael paigal ja ülejäänud tähed teevad ööpäevas näiliselt ühe täistiiru ümber selle.
Põhjanael on tegelikult mitmiktäht
Piisab, kui õpilased teavad, et Põhjanael näitab põhjasuunda. Tegelikult pole Põhjanael aga mitte üks täht, vaid tegemist on hoopiski mitmiktähega. See koosneb kolmest tähest: ülisuurest ja heledast tähest nimega Polaris A ja kahest väiksemast ning tuhmimast tähest, mida nimetatakse Polaris B ja Polaris Ab. Polaris on lühend ladinakeelsest nimetusest Stella Polaris, mis tähendab tõlkes Põhjatähte ehk Põhjanaela.
TV ülesanne
Lahendage nüüd lk 4 ül 2 (lk 4 ül 1). Kui õpilastel on ilmakaared meelest läinud, võite siinkohal kuulata 3. klassi komplektis olnud ilmakaarte õppelaulu ja animatsiooni järgi liigutusi kaasa teha. Tuletage meelde, kuidas määrata teisi ilmakaari, kui põhjasuund on teada.
5. Kuidas õppida tähistaevast tundma?
4
- Taevakaardil on näha tähtede ja teiste taevakehade asukohad.
- Tähevaatlusel on abiks paberil või nutiseadmes töötav taevakaart.
Heaks abimeheks tähtkujude otsimisel ja tundmaõppimisel on taevakaart. See kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadatuna. Taevakaardile on tavaliselt märgitud tähtkujude, aga ka tähtede ning teiste taevakehade asukohad ja nimetused. Taevakaardi koos kasutusjuhisega leiavad õpilased paberõpiku esimeselt sisekaanelt.
Peale tavapäraste, paberil olevate taevakaartide teevad tänapäeval tähistaevaga tutvumise palju lihtsamaks interaktiivsed taevakaardid, mida saab kasutada nutitelefonis või tahvelarvutis. Rakendusi on palju erinevaid, soovitusi 2023. aasta seisuga leiate sellest artiklist. Kasutamiseks tuleb taevakaardi rakendus nutiseadmesse alla laadida ning suunata seade taevavõlvil asuva tundmatu tähtkuju poole. Ekraanil kuvatakse, missugune tähtkuju või täht kaugustes paistab ning millist nimetust see kannab. Kuna need rakendused töötavad ka pilvise ilmaga, siis saab neid kasutada objektide asukoha kindlaks määramiseks igas olukorras. Samuti on mõnes rakenduses võimalik otsida üles tähtkuju asukoht nimetuse järgi. Eestikeelset rakendust ei ole, huvilistele võite jagada infolehe tähtkujude eesti- ja ladinakeelsete nimedega.
Tähistaeva vaatlused ja muud tegevussoovitused
Kui teie õpilaste seas leidub tähevaatlushuvilisi, võite neile jagada kodus täitmiseks töölehed. Kohustuslikuks ülesannet teha ei saa, sest olenevalt õpilase elukohast ei pruugi kõigil olla häid tingimusi tähtede vaatlemiseks.
Võite ka soovitada huvilistel kodus vanemate abiga proovida pildistada tähtede nn tiirlemist ümber Põhjanaela. Selleks on vaja digikaamerat.
Kui õpilastel on kodus binokkel, soovitage neil sellega Kuud uurida ja nähtut üles joonistada. Ehkki teleskoobiga näeb detaile rohkem, piisab ka binoklist, et Kuu pinda lähemalt näha. Tuletage ühtlasi meelde, et Kuud võib nii vaadata, sest see ei kiirga ise valgust, vaid peegeldab kõigest Päikeselt tulnud valgust. Päikest ei tohi kunagi otse binokli või niisama palja silmaga vaadata, muidu kaasneb oht oma nägemist kahjustada või isegi pimedaks jääda.
Võimaluse korral külastage maailmaruumi teemade õppimise ajal mõnda observatooriumi, tähetorni, planetaariumi, teaduskeskust või osalege klassiga organiseeritud tähevaatlusel. Praktiline kokkupuude astronoomiaga muudab teema väga põnevaks.
Mõned soovitused: Tartu observatoorium, Tartu tähetorn, Tallinna tähetorn, Pernova loodusmaja planetaarium, Ahhaa teaduskeskuse planetaarium, Energia avastuskeskuse planetaarium, Rahva observatoorium Munalaskmes.
6. Kokkuvõte
4
- Tunnis saadud teadmiste jagamine
Tunni kokkuvõtteks võtavad õpilased paaridesse. Igaüks ütleb paarilisele ühe asja, mida ta tänases tunnis teada sai. Paariline ütleb ühe asja vastu. Kui mõlemad on ühe asja nimetanud, tõuseb paar püsti.
Kui kõik paarid on püsti tõusnud, laseb õpetaja neil pisteliselt ka klassiga jagada seda, mida nad tänases tunnis teada said.
Lisamaterjal
Tööleht
Tööleht huvilistele tähistaeva vaatlemiseks
Infoleht tähtkujude eesti- ja ladinakeelsete nimetustega, abivahend tähevaatlusäppide kasutamiseks.
Lugemissoovitus õpilasele
Huvilised võivad lugeda lisaks raamatuid
- „Tähistaevas. Entsüklopeedia”, Koolibri, 2009
- „Tähed. Öötaeva teejuht kogu perele”, Ford, A., Sinisukk, 2016
Veebilehe soovitus õpetajale
ESERO (Euroopa kosmosehariduse kontori) Eesti veebileht. Siit leiate kosmosega seotud üleskutseid, milles õpilastega osaleda, õppematerjale, videoid ning teavet õpetajakoolituste ja muude ürituste kohta.
Vaatamissoovitus õpetajale
Ülevaatlik video tähtedest National Geographicu Youtube’i kanalis.
Osalemissoovitus. Koolilaste rajakaamerad
See pole seotud astronoomia, vaid looduse suhtes huvi tekitamisega, aga kui on soovi ja võimalust, võiks klassiga metsa üles panna oma rajakaamera. See võimaldab lastel saada erilise ja isikliku kogemuse metsaelu jälgimisel. Juhised rajakaamerate projektiga liitumiseks leiab laste rajakaamerate veebilehelt. Sealt saab vaadata ka põnevamaid väljavõtteid rajakaameratest. Pilte ja videoid jagatakse ka „Koolilaste rajakaamera“ Facebooki lehel.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
Kuidas kodutöö infot Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Selleks avage kodutöö slaid ja kopeerige sealt tekst.
Tunni kirjeldus
Õ ptk 1. Tähistaevas. Tähed. Tähtkujud ja nende kasutus |
Harjutamine: TV lk 4 ül 1–3 või Opiqu TV lk 4 ül 1–2 ja ülesanded digiõpikus (tähtede iseloomustus, ilmakaarte määramine Põhjanaela abil, tähtkuju välja mõtlemine) |
Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.