Peatükk 2.1 (Inimeseõpetus 7. kl)

Mina-pilt

Arutle

  • Kes sa oled?
  • Kui pead ennast tutvustama, mida enda kohta ütled?
  • Mis sa arvad, mida tähendab mina-pilt?

Igaühel on oma mätas

1. Loe.

Õpetaja Anna klassis on kena komme õnnitleda suve sünnipäeva-lapsi. Üllatuse korraldamise ülesande said Eleriin ja Alar. Pärast kooli jäid nad arutama, kuidas sünnipäevalapsi meeles pidada.

Eleriinil tuli mõte: „Teeme küpsisetordi ja laulame neile.“ Alar paistis väga mõttes olevat. Viimaks teatas ta: „Mida sünnipäevalapsed selle lauluga peale hakkavad? Palju ägedam oleks, kui läheksime hoopis skeit-parki ja teeksime seal mõned trikid. Kes tahab, võtab söögi ise kaasa.“

Eleriin ütles: „Sina, Alar, näed kõike ikka enda mätta otsast!“

Igaüks näeb maailma oma mätta otsast

Arutle

  • Kelle ülesanne oli sünnipäevade tähistamist korraldada?
  • Mida pakkus Eleriin? Markeeri tekstis kollasega.
  • Mida pakkus Alar? Markeeri tekstis rohelisega.
  • Miks võis Alar pakkuda skeit-pargi mõtte?
  • Mida Eleriin võis oma viimase lausega mõelda?
  • Kes veel vaatas asja enda mätta otsast?

Mina-pilt

2. Loe.

Me kõik oleme erinevad. Igaüks näeb iseennast ja maailma omamoodi, st „oma mätta otsast vaadatuna“. Igaühel on oma iseloom, huvid, kogemused, sõbrad ja kodu. Kõik see kujundab inimese suhtumist iseendasse ja maailma.

Mina-pilt on inimese üldine arusaam iseendast. Minapilt koosneb arvamustest selle kohta, milline sa välja näed, mida oskad ja suudad. Tavaliselt näevad ja arvavad ka teised sinu kohta üsna samamoodi.

Mõnikord võib juhtuda, et sina ise arvad endast teistmoodi kui teised inimesed sinu ümber. Näiteks kui sa oled vaikne ja tagasihoidlik, siis teised võivad arvata, et sa oled ükskõikne. Seepärast on oluline enda mõtteid teistega jagada, siis neil on kergem sind tundma õppida.

Meil kõigil on ka omadusi ja kogemusi, mida me teistega ei jaga. Näiteks me ei taha teistele näidata oma segamini tuba või loomade kartust.

Mina-pilt ei ole kogu aeg ühesugune. See muutub elu jooksul pidevalt, sest sa õpid kogu aeg midagi juurde. Sa saad uusi kogemusi, tegeled uute asjadega ja suhtled erinevate inimestega. Nii saad sa ka enda kohta kogu aeg midagi uut teada.

3. Markeeri tekstis.

  • Millest koosneb mina-pilt?
  • Mis muudab mina-pilti?

Mina-pilt on inimese üldine arusaam iseendast. Inimesel on omadusi, mida teavad ja näevad ka teised. Inimesel on omadusi, mida teised ei tea.

4. Uuri pilte.

  • Vaata pilte ja loe pildi all olevat lauset.
  • Selgita, mis omadusi iga pilt kirjeldab.
Sul on omadusi, mida kõik teavad
Sul on omadusi, mida ainult sina tead
Sul on omadusi, mida teised teavad, aga sa ise ei märka

Minu välimus

Oskan hästi

MINA

Minu hobid, huvialad

Mulle meeldib

Palu kaaslasel öelda iga teema kohta veel üks sind iseloomustav mõte. Lisa mõttekaardile.

6. Võta ette mõttekaart ja jutusta kaaslastele endast. Kuula kaaslase enese-tutvustust.

Kokkuvõte

1. Tee mõttekaardi ja näidisvideo toel endast video-tutvustus.

Soovitused video-tutvustuse tegemiseks:

  • Mõtle ja jutusta enda tutvutus enne filmimist läbi.
  • Vali filmimiseks sobiv riietus.
  • Vali filmimiseks lihtne ja korras taust.
  • Leia filmimiseks vaikne koht.
  • Jälgi, et kohas oleks piisavalt valgust.
  • Hoia filmimisel kaamerat laiupidi.
  • Seisa või istu kaamera ette nii, et su nägu oleks videos hästi näha.
  • Räägi otse kaamerasse.
  • Tee väike proovi-filmimine. Kontrolli heli, valgust ja enda paiknemist videos.
  • Alusta oma juttu tervitusega ja lõpeta lausega „Aitäh, et vaatasid“.
  • Tee umbes ühe minuti pikkune video.

2. Vaata näidis-videot. Märgi, mis soovitustega on arvestatud.

Vaata näidet enese-tutvustusest​​​
  • Tüdrukul on sobiv riietus.
  • Taust on lihtne ja korras.
  • Kaamera on filmimisel laiupidi.
  • Heli on hästi kuulda.
  • Tüdruku nägu on videos hästi näha.
  • Enesetutvustus on läbimõeldud.
Õpetajale

Videotutvustus on tööle kandideerimisel üha levinum nõue. Seega on endast tutvustava video tegemine oluline oskus.

Videote tegemine võib jääda kodutööks ja neid võiks vaadata järgmise tunni alguses koos. Leppige õpilastega kokku turvaline keskkond, mille kaudu nad videosid saata saavad (vajadusel küsige abi kooli infotehnoloogilt). Arutage ja leppige kokku, kes ja kuidas videosid vaadata saavad (et need ei saa inernetis avalikult kättesaadavaks, keegi teine neid väljaspool klassiruumi ei näe).

Leppige õpilastega kokku, kuidas te järgmisel korral videotega edasi tegutsete (vt ptk 2.2).

Palun oota