Arutle
- Mis tundeid sa oskad nimetada?
- Milleks on tunded vajalikud?
- Kuidas sa erinevate tunnetega toime tuled?
Tunnete tekkimine
1. Vaata pilti. Mis tundeid sa pildil näed?
Arutle
- Mis tundeid sa piltidel näed?
- Mis olukord selle tunde võis tekitada?
- Mis sinul sellist tunnet on tekitanud?
2. Uuri skeemi.
olukord | tunne = | käitumine | ||
muutused enesetundes (nt oled elevil või ärevuses) | muutused (nt süda lööb kiiremini, suu naeratab) |
2.1 Vaata psühholoog Andero Uusbergi selgitust, kuidas tunne tekib.
Jälgi skeemilt, millest psühholoog räägib.
Tunne ehk emotsioon on tundmus või tundeelamus, millega kaasnevad muutused kehas ja enesetundes. Tunne saab alguse mõnest olukorrast. Tunne mõjutab käitumist.
3. Loe tunnete tekkimise kohta.
Kui inimesel tekib emotsioon, toimub kaks muutust:
- Üks muutus toimub enesetundes. Enesetunnet saab kirjeldada tundesõnadega (nt ärevus, rõõm, igatsus, vastikus).
- Teine muutus toimub inimese kehas. Näiteks hakkab süda kiiremini lööma kui tuntakse hirmu, viha või ootusärevust.
Need kaks muutust kehas tekivad vastusena konkreetsele olukorrale. Olukord on näiteks see, kui sa teed kontrolltööd või mõtled sellele. Siis töö tegemise olukord tekitab sinus emotsioone.
Inimene käitub nii, nagu tunded teda suunavad. Näiteks kui inimene on mängus ootamatult kaotanud, tunneb ta pettumust. Pettunult võib ta vihaselt karjuda ja jalgu trampida. Või kui inimene on mängu võitnud, tunneb ta rõõmu. Siis võib ta rõõmsalt hõisata ja kedagi kallistada.
Õpetajale
Soovi korral võivad õpilased oma tundeid joonistada või värvidega kujutada ja arutada, mis värvi nende jaoks erinevad tunded on.
4. Lohista märksõnad õigesse kohta.
Tunnete väljendamine
5. Vaata pilte. Vali rippmenüüst, kuidas poiss ennast tunneb.
Arutle
- Võrdle oma valikuid kaaslaste valikutega.
- Mis oli sarnast? Mis oli erinevat?
Me ei pruugi alati teiste tundeid samamoodi tajuda.
Me ei pruugi alati teiste tundeid mõista.