Tunni ülesehitus
- Häälestus, 7 min
- Fakte Jõgevamaast, 8 min
- Tekstülesannete lahendamine, 25 min
- Kokkuvõte, 5 min
Ettevalmistus
Õpetaja valmistab liikumisharjutuste jaoks sedelid (Õ ül 103 linnade nimed ja ül 107 radade pikkused).
Eelteadmised
Õpilane
- liidab ja lahutab peast kasutades õpitud seadusi;
- liidab ja lahutab kirjalikult;
- järjestab arve kasvavas ja kahanevas järjekorras;
- vormistab tekstülesande lahendust.
Tunni eesmärgid
Õpilane
- kasutab peastarvutamisel tehete järjekorra reeglit;
- võrdleb ja järjestab arve kuni 10 000-ni;
- leiab vajalikke andmeid tekstist, pildilt ja tabelist;
- kinnistab õpitut kordamise abil.
Seotud materjal
- ptk 2.15 „Mitmesuguseid ülesandeid. Jõgevamaa“
- lk 36–39
Märksõnad ja meetodid
- Võrra vähem, võrra rohkem, tehete järjekord, liitmine, lahutamine, kasvav ja kahanev järjekord
- Paaristöö, iseseisev töö, ühine arutelu, liikumisharjutused, töö kaardiga
Lõiming
- Loodus- ja inimeseõpetus 3. kl (Eesti kaart, Eesti linnad ja maakonnad)
- Loodusõpetus 4. kl (Eesti kaart)
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng (Eesti maakonnad)
- Elukestev õpe ja karjääri kujundamine (iseseisva töö oskuse ja koostööoskuse arendamine)
- Tervis ja ohutus (liikumine ainetunnis)
- Teabekeskkond ja meediakasutus (Jõgevamaa)
1. Häälestus
7
- Kodutöö kontrollimine (TV ül 46)
- Mitmesuguste ülesannete tutvustus õpetajalt
- Jõgevamaa naabrid
- Jõgevamaa lipp ja vapp
Õpetaja kuvab enne tundi ekraanil kodutöö lahenduse. Õpilased tulevad klassi ja kontrollivad vastuseid.
Distantsõpe
Õpilased tutvuvad Jõgevamaaga ja lahendavad ptk 2.15 ülesanded.
Kordamistundides saame sel õppeaastal tutvuda Eesti erinevate maakondadega. Eesti on jagatud 15 maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud omavalitsusüksusteks, milleks on vallad ja mõned linnad.
Esimene maakond, millega tutvume, on Jõgevamaa.
Iga maakonna tutvustus algab õpikus kaardiga, mille kõrval on maakonna lipp, vapp ja rahvariided.
Õpilased loevad pealkirja all olevat teksti. Seejärel viitab õpetaja kaardil naabermaakonnale ja õpilased arvavad, mis maakond see on. Kui liikuda ülevalt paremalt vasakule ringi ümber Jõgevamaa, siis paiknevad maakonnad samas järjestuses nagu on kirjas õpikus (Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi, Tartu).
Järgmisena tutvustab õpetaja Jõgevamaa lippu ja vappi. Võib ka lisada, et igal vallal on ka oma lipp ja vapp.
Jõgevamaa vapi sinisel väljal on kuldne ristikheinaleht, rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. Need sümboliseerivad põllumajandust, mis on Jõgevamaa põhiline majandusharu.
Enne ülesannete juurde asumist võib välja selgitada õpilaste eelteadmised Jõgevamaa kohta.
Õpetaja võiks õpilaste poolt öeldud asjad tahvlile või paberile kirja panna, et hiljem saaks vaadata, kas neist mõnest on ka õpikus juttu.
2. Fakte Jõgevamaast
8
- Peastarvutamine, Opiq ptk 2.15 ül 1, 2 (Õ ül 101)
- Vestluspaus
- Küsimustele vastamine. Õ ül 102 (Opiq ül 2)
- Küsimuse koostamine ja selle esitamine
Iga maakonna esimene ülesanne sisaldab erinevaid fakte selle maakonna kohta. ül 101 oleks mõistlik lahendada digiõpikus, ptk 2.15 ül 1.
Külmapealinn Jõgeva
Nimetuse põhjuseks on Jõgeva ilmajaamas 1940. aasta 17. jaanuaril mõõdetud külmarekord –43,5 °C. Idee nimetuse kasutuselevõtmiseks sündis 2003. aasta jaanuaris, mil Jõgeva püstitas tolle aja sajandi külmarekordi –36,7 °C ja nimetuse populariseerimiseks loodi mittetulundusühing Miinus 43,5.
Külmarekordite põhjust selgitatakse nii Jõgeva geograafilise paiknemisega Eesti idapoolsemas kontinentaalsema kliimaga osas kui ka ilmajaama paiknemisega Pedja jõe vasakkaldal sügaval orus, kus vaatlusväljak on avatud põhja- ja idakaarde, kuid lõuna- ja läänesuunal piiravad õhu vaba liikumist puud.
Jõgeva ilmajaamas on mõõdetud eri külmarekordeid, nt 1942. aastal madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 °C, varaseim öökülm 2. septembril 1972 ja hiliseim öökülm 19. juunil 1978.
Jõgevale Piibe maantee äärde on püstitatud Jõgeva külmasammas, peetud jääpurikafestivali jpm.
Küla, alevik, alev, linn
Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale.
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus.
Ülesande lahendamise järel annab õpetaja võimaluse väikeseks vestluspausiks.
Seejärel lahendatakse ül 102 või ül 2 ühiselt. Õpetaja kuvab ekraanil Jõgevamaa valdade kaardi.
Õpilane loeb küsimuse ja nimetab kaasõpilase, kes sellele vastama peab.
ül 101, 102 vastused õpetajale
Pärast küsimustele vastamist koostab iga õpilane kaardi põhjal ühe küsimuse ja esitab selle pinginaabrile. Pinginaaber vastab sellele.
Külanimed Jõgevamaal
Kõige rohkem on Jõgevamaal -vere lõpulisi külanimesid, neid on kokku 56.
3. Tekstülesannete lahendamine
25
- Mandri-Eesti keskpunkt asub Põltsamaa vallas Adavere lähedal. Õ ül 103 (Opiq ül 3)
- Kassinurme mägede õpperajad. Õ ül 104
- Pajusi jooksuvõistlus ehk mudajooks. Õ ül 105
- Küüslaugufestival. Õ ül 106
- Voore disc golf´ipargi radade pikkused. Õ ül 107
Tekstülesandeid lahendatakse ühiselt, sest iga ülesande juures saab veel lisaks üht-teist rääkida või näidata.
Õpilased loevad läbi ül 103 teksti. Õpetaja kuvab pildi Mandri-Eesti keskpunktist ka ekraanil ning küsib, kas keegi on seal käinud. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti.
Mandri Eesti keskpunkt esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.
Eesti keskpunkt
Eesti keskpunkt võib olenevalt mõõtmise alusest olla mitmes kohas:
- Paenastis asub Eesti geograafiline keskpunkt, kui arvestada seda Eesti äärmiste punktide järgi neljas põhiilmakaares. Paenasti on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
- Mandri-Eesti keskpunkt asub Adavere lähedal Kalme Hiiekohas.
ül 103 (ül 3) on antud Tallinna kaugus Mandri-Eesti keskpunktist. Arvutada tuleb Narva, Pärnu ja Võru linna kaugus Mandri-Eesti keskpunktist. Enne arvutamist saavad õpilased ennustada, milline linnadest on kõige kaugemal, milline kõige lähemal Mandri-Eesti keskpunktile.
ül 104 (ül 4) viib meid Kassinurmele, kus kunagi asus muinaslinnus, millest on säilinud vaid 2–3 meetri kõrgused otsavallid. Nüüd on Linnamäe kõrvale ehitatud muinaslinnuse makett.
Õpilased arvutavad Patjala ringi pikkuse ning Lingukivi ja Patjala ringi pikkuse kokku.
Vastused
Patjala ringi pikkus on 2200 m. Kahe ringi pikkused kokku on 4000 m ehk 4 km.
Kassinurme
Kassinurme on üks Jõgeva valla vanemaid külasid, esimest korda on seda mainitud 1473. aastal. Küla lähedusse jäävad Kassinurme mäed. Mägedes asub Kassinurme linnamägi, sealt on leitud ka kaheksa väikeselohulist kultusekivi. Mitmed ümbruskonna maastikuvormid on seotud Kalevipoja legendidega: Kalevipoja silmapesukauss, Kalevipoja vann, Kalevipoja lingukivi ning Kalevipoja heinakaared, samuti üks Kalevipoja poolt tühjaks joodud järv.
Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik.
Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.
ül 105 (ül 5) lahendamisel saame teada, millist jooksuvõistlust peetakse igal aastal Pajusi külas.
Õpilased lahendavad iseseisvalt või järjest tahvli juures. Kui lahendatakse tahvli juures, siis peaks jätma kõik lahendused alles, et pärast lahendussõna kokku saada.
Pärast lahendussõna leidmist võib teha väikese vestluspausi.
Pajusi mudajooks
Pajusi Mudajooks on rahvaspordiüritus, mille populaarsus kasvab iga aastaga. Esimene mudajooks toimus 2016. aastal ja osalejaid oli siis 187. Mudajooksul ootab osalejaid ees märgistatud rada täis erinevaid takistusi, mida tuleb ületada ronides, kõndides, joostes, rullides, ujudes, roomates, hüpates, sukeldudes – kuidas aga võimalik. Osaleda saab nii individuaalselt kui võistkonnaga. Lastele on eraldi rajad.
2017 – 365 osalejat
2018 – 670 osalejat
2019 – 756 osalejat
2020 – 873 osalejat
2021 – 956 osalejat
2022 – 1126 osalejat
ül 106 (ül 6) saame teada Eesti suurimate küüslaukude läbimõõdud. Õpetaja võib lisada, et 2023. aastal toimus 15. festival ja konkursi „Eesti suurim küüslauk“ võitja oli Edkar Hunt Pärnumaalt Häädemeestelt. Mugula läbimõõt kõige laiema koha pealt oli 91 mm.
Õpilased lahendavad ülesande iseseisvalt, vastused võib lasta õpilastel kirjutada tahvlile.
Enne kolmanda alaülesande lahendamist tuleks meelde tuletada, mis on ringi läbimõõt ja mis on raadius.
Kui suur pikkus tuleb võtta sirkli harude vahele, et saaksid joonestada 94 mm läbimõõduga ringi? Sirkli harude vahele tuleb võtta raadius, mis on diameetrist 2 korda lühem.
r = 94 mm : 2 = 47 mm = 4 cm 7 mm
95 mm on ligikaudu sama suur kui 94 mm, sest raadius erineb ainult poole mm võrra.
r = 92 mm : 2 = 46 mm = 4 cm 6 mm
r = 88 mm : 2 = 44 mm = 4 cm 4 mm
Kui õpilased joonestavad ringid oma vihikusse, siis ilmselt nad märkavad, et need tunduvad silma järgi ühesuurused.
ül 107 (ül 7) tutvustab disc golf´i parki Voorel. Õpetaja kuvab pargi plaani ekraanil ja koos vaadatakse üle, kus rajad asuvad. Mängu alustatakse rajal 1 ja lõpetatakse rajaga 14. Pargist voolab läbi Kullavere jõgi. Õpilased leiavad Vooremaa ka lk 159 olevalt kaardilt.
ül 107 alaülesannete lahendamine
- Õpetaja kutsub 2 õpilast tahvli juurde. Üks õpilane järjestab radade 1–7 pikkused kasvavas järjekorras, teine õpilane aga radade 8–14 pikkused kahanevas järjekorras.
Seda ülesannet võib lahendada ka liikumisega. Sellisel juhul kirjutab õpetaja paberilehtedele radade pikkused ja kutsub vastava arvu õpilasi klassi ette. Iga õpilane saab ühe arvuga paberilehe. Õpilased reastuvad nii, et pikkused oleksid kasvavas või kahanevas järjekorras. Ülejäänud õpilased kontrollivad ja vajadusel parandavad seisjate järjekorda. - Seejärel ütleb õpetaja, millised pingiread leiavad radade 1–7 kogupikkuse ja millised pingiread radade 8–14 kogupikkuse. Õpetaja jaotab tahvlipinna kaheks osaks, ühele poolele kirjutab ta 1–7 ja teisele poolele 8–14. Kui õpilane on vastuse leidnud, tuleb ta tahvli juurde ja kirjutab vastuse tahvlile. Õpetaja ei kommenteeri enne vastuste õigsust, kui kõik on saanud oma vastuse kirjutada.
Radade 1–7 kogupikkus on 562 m.
Radade 8–14 kogupikkus on 650 m. - Õpilased arvutavad kõikide radade kogupikkuse peast.
562 m + 650 m = 1212 m - Kõigepealt vaadatakse, kus see rada pargi kaardil asub. Õpilased arutavad paarilisega, kuidas seda ülesannet lahendada ja pakuvad seejärel välja lahendusidee.
1. võimalus
Tähistame jõe laiuse tähega x.
85 = 27 + x + 39
85 = 66 + x
x = 85 – 66
x = 19
2. võimalus
Koostame avaldise.
85 – (27 + 39) = 19
Vastus. Jõe laius on 19 meetrit.
Teisele küsimusele vastamiseks tuleb liita jõe kaugusele viskekaugus jõeni.
19 m + 27 m = 46 m
Vastus. Mängija peab ketast lennutama vähemalt 46 m, kui ta tahab selle esimese heitega üle jõe saada.
Disc golf ja selle põhireeglid
Disc golf on hasarti tekitav sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga spetsiaalse lendava taldriku viskama disc golf`i korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja, mis tavaliselt koosneb 9 kuni 18 korvist. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise palli-golfiga, selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Samuti on sarnane mängus kasutatav sõnavara – birdie, par, bogey, out-of-bounds, puttimine jne.
Disc golf`i ajalugu ulatub 1960-ndate aastate lõppu, kui kaks meest nimedega George Sappenfield ja Ed Headrick võtsid USA-s kasutusele termini "disc golf" ning tutvustasid mängu laiemale üldsusele.
4. Kokkuvõte
5
- Mida said teada Jõgevamaast?
Tänase tunni lõpetuseks saab igaüks nimetada ühe asja, mida ta sai uut teada Jõgevamaa kohta.
Õpetaja vaatab üle tunni alguses kirjapandud asjad ja teeb sellest kokkuvõtte.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
või
Tunni kirjeldus
Mitmesuguseid ülesandeid. Jõgevamaa |
Opiqu ptk 2.15, Õ lk 36–39 |
