- Millest algab ja kus lõpeb jõgi?
- Millised tunnused iseloomustavad Eesti jõgesid?
Millised on jõe osad?
Jõgi on looduslik vooluveekogu. Jõgi algab väikese ojana allikast, voolab välja järvest või soost. Jõe algus on lähe. Jõe lõpp ehk suue on seal, kus jõgi ühineb suurema jõega, jõuab järve või merre.
Jõgi voolab maastikul alati kõrgemalt madalamale ja pikka aega voolates kulutab maapinda laia oru. Oru kõige sügavamas osas lookleb pikk ja kitsas jõesäng, see on vee voolutee.
Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemaid lisajõgesid. Need toovad vett juurde ning muudavad peajõe veerohkemaks ja laiemaks. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestiku.
Kui seisad sillal ja vaatad jõe voolu suunas ehk allavoolu, siis jääb sinust paremale paremkallas ja vasakule vasakkallas. Vastavalt sellele, kummalt poolt lisajõgi peajõkke suubub, nimetatakse sedagi parempoolseks või vasakpoolseks.
Eesti suuremad jõed
Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitu tuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõgederikas maa. Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab lõpuks Läänemerre.
Vee hulk meie vooluveekogudes on väike ja meie jõed on enamasti lühikesed: vaid kümmekond jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Otepää kõrgustikult algav ja Lämmijärve lõunaossa suubuv Võhandu jõgi. Pikad on ka Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige laiem ja veerikkam on Eesti ja Venemaa piiril voolav Narva jõgi.
Eesti üks suuremaid ja tähtsamaid jõgesid, Emajõgi, algab Võrtsjärvest ja voolab aeglaselt Peipsi järve poole. Soiste ja metsaste kallastega jõe suudme lähedal muutub vool nii aeglaseks, et veega kaasa kanduv muda vajub põhja. Sellest tekivad saarekesed, mille vahelt peab jõevesi edasipääsu otsima ja voolusäng hargneb. Niisugust mitme haruga jõesuuet nimetatakse deltaks.
Miks on jõed tähtsad?
Maailma esimesed riigid tekkisid jõgede kallastel ja inimesed kummardasid jõge kui eluallikat. Praegugi on suur osa maailma rahvastikust koondunud elama jõgede lähedale. Jõgi annab meile toitu ja joogivett. Magedat vett vajame toiduvilja ja koduloomade kasvatamiseks ning paljude kaupade tootmiseks. Ülespaisutatud jõeosadele ehitatakse elektrijaamu. Suurtel jõgedel veavad laevad inimesi ja kaupa tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Jõed ei paku hüvesid vaid inimestele. Jõed on ka koduks paljudele looma- ja taimeliikidele.
- Elektrienergia tootmine
- Elukeskkond paljudele liikidele
- Joogivesi
- Kaupade transport
- Maavarade kaevandamine
- Magevesi põllumajanduse ja tööstuse tarvis
- Soola tootmine
- Toiduallikas (nt kala)
Uuri maailma atlast ja kasuta internetti.
- Leia maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Mis mandritel need voolavad?
- Kus on nende lähe? Mis veekokku need suubuvad?
- Võrdle nende lisajõgede hulka. Võrdle nende suudmealasid.
Mõisted
- jõesäng – oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
- lähe – jõe algus
- suue – jõe lõpp
- peajõgi – suur jõgi, millesse suubuvad lisajõed
- lisajõgi – jõgi, mis suubub peajõkke
- jõestik – peajõgi koos lisajõgedega
Ma tean, et …
Jõgi on looduslik vooluveekogu. Jõe algus on lähe ning lõpp on suue. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestiku. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi. Eesti veerohkeim jõgi on Narva jõgi. Inimesed kasutavad jõgesid paljudel eri otstarvetel.
