Tunni ülesehitus
- Ettevalmistus lugemiseks, 10 min
- Lugemine, 15 min
- Mis on vaatepunkt?, 20 min
Eelteadmised
Õpilane tunneb mõisteid tegelane, minategelane, mina- ja temajutustus.
Eesmärgid
Õpilane
- teab vaatepunkti mõistet;
- oskab minajutustuse puhul seletada, mida tähendab jutustamine tegelase vaatepunktist;
- harjutab võrdluse kasutamist õpivõttena abstraktsete mõistete seletamisel.
Seotud materjal
- ptk 4.4 „Vaatepunkt ja jutustaja“
- lk 44–47
Märksõnad ja meetodid
- tegelane, minategelane, jutustaja, minajutustaja, vaatepunkt
- vaikne lugemine, tekstianalüüs, pildianalüüs, liikumisülesanne, arutelu
Lõiming
Eesti keel 3. kl, mina- ja temajutustaja
Kirjandus 6. kl, jutustaja
Kirjandus 9. kl, pagulaskirjandus
Läbivad teemad
- Teabekeskkond ja meediakasutus
- Väärtused ja kõlblus
- Kultuuriline identiteet
1. Ettevalmistus lugemiseks
10
- Millest jutustab kaanepilt?
- Jutustaja, kes on ühtlasi tegelane
Millest jutustab kaanepilt?
Õpilased vaatavad Helga Nõu romaani „Pea suu!“ algupärast kaanepilti ja lahendavad esimesed kaks ülesannet lk 44 / ptk 4.4 õpiteksti „Kas jutustaja osaleb sündmustes või jälgib neid kõrvalt?“ juures.
- Õpetaja annab 1 minuti aega, et iga õpilane kujutleks ühte sündmust, mida kaanepilt või selle osa võiks illustreerida.
- Õpetaja annab 2 minutit aega, et iga õpilane kirjutaks sellest sündmuse kohta 1–2 lauset minavormis, just nagu ta oleks sündmuse peategelane.
- Osa õpilasi loeb oma laused ette. Kuulajad arvavad, kumma kaanetegelase rolli kirjutaja end kujutles (või kas kirjutaja mõtles mõne tegelase juurde ning kujutles end tema rolli).
Jutustaja, kes on ühtlasi tegelane
Õpilased loevad Helga Nõu lugemispala algust lk 45 / ptk 4.4 ning vastavad viimasele küsimusele õpiteksti juures.
(Jutustaja osaleb sündmustes.)
2. Lugemine
15
- Lugemine
- Tegelase vaatepunkt
Lugemine
Õpilased loevad läbi Tiina osa lugemispalast „Pea suu!“ lk 45–47 / ptk 4.4.
Tegelase vaatepunkt
Õpilased seletavad oma sõnadega, mida tähendab, et lugemispala esimene osa on jutustatud Tiina vaatepunktist.
Õpilased valivad igasse lünka slaidil sobiva oskussõna. (Teises lauses sobib ükskõik kumb järjestus: minategelane ja ühtlasi minajutustaja või minajutustaja ja ühtlasi minategelane.)
Helga Nõu teoseid
Helga Nõu
Helga Nõu (sünd 1934) on eesti kirjanik ja õpetaja, kes suure osa oma elust on elanud Rootsis. Tema pere põgenes sinna 1944. aasta septembris. Rootsis alustas Helga Nõu 1960. aastatel ka oma loometeed. Seega kuulub ta pagulaskirjanike hulka.
Pagulased on inimesed, kes on sunnitud kas sõja, näljahäda, tagakiusamise või mõne muu ohu eest põgenedes kodumaalt lahkuma ja võõral maal elama. 1944. aasta sügisel Eestist lahkunud inimesed, keda oli kokku umbes 70 000, pagesid II maailmasõja ning ähvardava nõukogude okupatsiooni tõttu. Rootsi asunud pagulased jätkasid seal vilgast kultuurielu. Täiskasvanuna pagulusse läinute seas oli juba palju kirjanikke ning neid võrsus hiljem juurde Helga Nõu põlvkonnast. Helga Nõu ja tema abikaasa kirjanik Enn Nõu on aktiivselt osalenud väliseesti kirjandus- ja kultuuriorganisatsioonide töös. Nad on ka alati oluliseks pidanud välis- ja kodueesti sidemeid, alates 2000. aastast elavad nad osa aastast Tallinnas.
Helga Nõu täiskasvanutele mõeldud looming tõi 1960. aastail väliseesti kirjandusse nii mõndagi uudset. Nõu eemaldus julgelt traditsioonilisest realismist, rakendas mitmekesiseid vormivõtteid, hajutas kujutluse ja tegelikkuse piire.
Samu jooni leidub ka Nõu noorteraamatutes. Ta ei alahinda teismelisi lugejaid ega lihtsusta nende tarvis poeetikat, psühholoogiat ega eluprobleeme. Näiteks romaanis „Pea suu!“ (1983) avavad pidevalt vahetuvad vaatepunktid eri tegelaste sisemaailma ning lasevad lugejal paremini mõista, miks need tegelased omavahel hõlpsasti kontakti ei leia ja end üksi tunnevad. Romaanis „Kuues sõrm“ (2003) põimuvad tegevustikus tegelikkus, soovid, hirmud, unenäod ja viirastused, ilma et lõpuni päriselt selguks, kust lähevad piirid nende tasandite vahel. Tänapäeval pole taolised võtted loo jutustamisel enam erakordsed, vaid on 20. sajandi modernistlikust proosast levinud ka nüüdisaegsesse popkirjandusse, filmi ja televisiooni. Nendega kohanemine on noortele seega abiks kõige igapäevasemas kultuuritarbimises.
Nõu varasemad noorteromaanid käsitlevad muu hulgas pagulastemaatikat: noore inimese toimetulekut eluga korraga mitmes kultuuris. Hilisemates teostes toimub tegevus juba Eestis. Kesksed probleemid on aga püsivad, kerkivad noorte ette ajast ja olustikust sõltumata. Nõu teoste peategelased heitlevad sageli üksindus-, väljajäetus- ja sobimatusetundega, peavad pingutama leidmaks oma kohta kaaslaste seas, peres ja koolis. Selle saavutamiseks tuleb neil õppida avaramalt mõistma ja määratlema ka iseennast: vabaneda lapselikust enesekesksusest, leida endas võime märgata ja toetada teisi, vähem nõuda ja rohkem vastutada. „Pea suu!“ ja „Kuues sõrm“ kujutavadki sellist küpsemiskogemust, esimene neist pärineb varasemast, Rootsi-ainelisest loomeperioodist, teine kuulub juba Eesti nüüdisolustikku paigutatud teoste hulka.
3. Mis on vaatepunkt?
20
- Teetähiste pildid
- Arutelu
- Võrdlus jutustava teosega
Teetähiste pildid
Õpilased vaatavad pilte matkaradadest ning otsivad piltidelt üles rajatähised. Radu on tähistatud noolte ja valgeks värvitud kividega. Igale pildile järgneb kontrollpilt, kus rajatähised on ringiga ümbritsetud.
Pilte vaatamise ajaks tõusevad õpilased püsti. Liikumisülesannet võib täiendada sellega, et õpilased käivad ekraani juures rajatähistele osutamas. Osutada võib ka õpetaja, nii et õpilaste ülesanne on sõnastada, kuskohas pildil nad tähist näevad.
Arutelu
Õpilased arutlevad suunavate küsimuste toel.
- Miks oleks sellisel maastikul, mida piltidel kujutatud, raske õiget teed leida, kui inimesed poleks sinna pannud rajatähiseid? (Kivisele pinnale ei saa sisse tallata radu, mida järgida.)
- Kelle vaatepunktist on matkaradade pildid tehtud? (Matkaja, kes rajal tähiste järgi liigub.)
- Kas neid tähiseid oleks maastikul ükskõik kust näha? Põhjenda. (Tähised on kõige paremini nähtavad rajalt. Nooled võivad muust suunast vaadates jääda puude taha, okste varju või külje pealt lihtsalt märkamatuks. Kõik kivitähised ei ole üleni valgeks värvitud.)
- Kelle vaatepunktist pidi rajameister rada ette kujutama, kui ta tähiseid paigaldas? (Rajameister pidi kujutlema sellise matkaja vaatepunkti, kes rada ei tunne ja ise minna ei oska. Tähiste paigaldamiseks pidi mõtlema, kust matkaja tuleb ja mida ta näeb ning kus ta võib eksiteele sattuda, kui järgmist tähist ei näe.)
Võrdlus jutustava teosega
Õpilased valivad igasse lünka sobiva oskussõna. Mõnes lauses on vaja see õigesse käändesse panna.
Lisamaterjal
Töölehed Helga Nõu „Kuuenda sõrme“ käsitlemiseks tervikteosena
Teose ülesehituse tööleht
„Kuradi käsiraamatu“ mõju tegelastele (rühmatöö)
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
Tunni kirjeldus
Loovharjutus Helga Nõu romaani „Pea suu!“ kaanepildi põhjal. Sündmusest jutustamine minavormis tegelase vaatepunktist. Lugemispala vaatepunkti kirjeldamine. Vaatepunkti mõiste seletamine piltide ja võrdluse abil. |
Õ lk 44–47 |
