Peatükk 1.1 (Geograafia 7. kl (2023))

Sissejuhatus geograafiasse

Mis on geograafia ja mida see uurib?

Geograafia on teadus Maast

Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Vanasti tegelesidki geograafid vaid Maa eri piirkondade kirjeldamisega. Ja kuigi maadeavastuste aeg on ammu möödas, on teadmised geograafiast endiselt tähtsad ja vajalikud.

Tänapäeval uurivad geograafid keskkonda ning õpivad tundma selles toimuvaid protsesse. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus ja see, kuidas need üksteist mõjutavad. Jätkuvalt uurivad geograafid maakera piirkondlikke erinevusi ja selgitavad nende põhjuseid. Geograafia eesmärk on ka juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnaprobleemidele, pakkuda neile lahendusi ja leevendusi.

Geograafia jaguneb kaheks.

Loodusgeograafia kirjeldab elus- ja eluta loodust, selgitab looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning nende omavahelisi seoseid. Loodusgeograafid uurivad näiteks pinnamoodi ja pinnavorme, veekogusid, taimkatet ja kliimat.

Loodusgeograafid uurivad pinnavorme, veekogusid, taimkatet ja kliimat

Inimgeograafia uurib inimtegevust ja selle eripära erinevates piirkondades. Inimgeograafid uurivad näiteks rahvastikku, majandust ja transporti, asustust ja maakasutust.

Inimgeograafid uurivad asustust, maakasutust, rahvastikku ja majandust

Loodus- ja inimgeograafia on omavahel tihedalt seotud. Loodusolud mõjutavad asustuse paiknemist, majandustegevust ja inimeste elulaadi. Inimesed kasutavad aga maad ning selle peal ja sees leiduvaid loodusvarasid, mõjutades omakorda looduskeskkonda. Selleks, et Maal toimuvat tervikuna mõista, on vaja teadmisi nii loodus- kui ka inimgeograafiast.

Mõtle!

  • Kuidas mõjutab veestik majandust?
  • Kuidas mõjutab majandus veestikku?

Sõna "geograafia" pärineb

  • inglise keelest
  • ladina keelest
  • kreeka keelest
  • foiniikia keelest

ja tähendab

  • Maa kaardistamist.
  • Maa kirjeldamist.
  • Maa analüüsimist.
  • Maa uurimist.
      • põllumajandusreostus Võrtsjärves
      • turism Saaremaal ja Hiiumaal
      • põllumaa saagikus maakonniti
      • kaubaveod Eesti raudteel
      • luidete teke Peipsi põhjakaldal
      • sademed ja äravool Haanja kõrgustikul
      • päikesepaiste keskus Eesti rannikul ja sisemaal
      • tänavkülad Peipsi läänekaldal
      • Soomuraka levila Eestis
      • Ida-Virumaa rahvuslik kosseis

      Kuidas tehakse geograafilisi uuringuid?

      Geograafilisteks uuringuteks on mitmesuguseid meetodeid. Traditsioonilised uurimismeetodid on vaatlus ja loendus. Loodusgeograafid teevad ka mõõdistamisi ja võtavad proove pinnasest, õhust, veest ja taimedest. Inimgeograafia uurimismeetodite hulka kuuluvad veel inimeste küsitlemine ja intervjueerimine. Sageli on uurimistöös vaja tutvuda arhiivimaterjalidega. Näiteks inimgeograafid võivad uurida vanu fotosid linnast, et näha, kuidas on tänavad aja jooksul muutunud. Loodusgeograafidele võivad seevastu huvi pakkuda vanad maakaardid, mille põhjal saab kindlaks teha rannajoone muutusi.

      UURIMISMEETODID
      ♦ vaatlus
      ♦ loendus
      ♦ mõõdistamine
      ♦ proovide võtmine
      ♦ ankeetküsitlus
      ♦ intervjuu
      ♦ töö arhiivimaterjalidega
      NÄIDE. Proovide võtmine

      Loodusgeograafid võtavad proove jõeveest, et saada teada, kui puhas või saastunud on vesi. Kui osutub, et jões on saasteaineid, siis võetakse proove ka sellesse suubuvatest lisajõgedest, et teha kindlaks, mis piirkonnast on saasteained jõkke sattunud.

      Proovide võtmine jõeveest
      Jõgi ja sellesse suubuv lisajõgi
      NÄIDE. Loendamine

      Inimgeograafid loendavad rattureid linnatänavatel. Eesmärk on selgitada välja, kui palju liigutakse jalgrattaga ning kus jalgratturid meelsamini liiklevad. Hangitud teabe põhjal saab omakorda kavandada rattateede rajamist ja korraldada ümber liiklust.

      Jalgratturid Tallinna vanalinnas
      Liiklejate loendaja
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega
      • vaatlus
      • loendus
      • mõõdistamine
      • proovide võtmine
      • ankeetküsitlus
      • intervjuu
      • töö arhiivimaterjalidega

      Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias

      Üha enam kasutatakse geograafilistes uuringutes moodsat tehnoloogiat. Tundlike mõõteriistadega registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus. Välitöödelt hangitud proove analüüsitakse kõrgtehnoloogilistes laborites. Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad kogu maakera pinda väga suure täpsusega.

      Satelliidipiltide abil uuritakse muutusi suurtel aladel. Näiteks saab neilt teada, kui palju on raiutud Lõuna-Ameerikas vihmametsi, kui kiiresti laienevad Aafrika kõrbed või kasvavad maailma linnad ja põllumaad (vt pilte all). Lähialade seiramist õhust on teinud hõlpsamaks ka mehitamata lennusõidukite ehk droonide areng.

      Satelliidipildid Niiluse jõe suudmeala ehk delta servast 1984. ja 2021. aastal. Toodud ajavahemikus on Egiptuse rahvaarv kasvanud 45 miljonilt 102 miljoni inimeseni (Eestis elab 1,3 miljonit inimest). Piltidelt näeme, et asulad on laienenud ja deltat ääristavad ulatuslikud kõrbealad on üles haritud, et saaks toitu kasvatada. See kõik on omakorda pannud suure surve alla riigi veevarud, sest üha rohkem inimesi vajab olmevett ja kõrbesse rajatud põlde tuleb kunstlikult niisutada.
      Satelliidipildid Niiluse jõe suudmeala ehk delta servast 1984. ja 2021. aastal. Toodud ajavahemikus on Egiptuse rahvaarv kasvanud 45 miljonilt 102 miljoni inimeseni (Eestis elab 1,3 miljonit inimest). Piltidelt näeme, et asulad on laienenud ja deltat ääristavad ulatuslikud kõrbealad on üles haritud, et saaks toitu kasvatada. See kõik on omakorda pannud suure surve alla riigi veevarud, sest üha rohkem inimesi vajab olmevett ja kõrbesse rajatud põlde tuleb kunstlikult niisutada.

      Võimsad arvutid töötlevad kogutud andmeid kiiresti ja vahendavad neid kõikjale, kus on internetiühendus. Eriti tugevalt on arvutitehnika areng mõjutanud kaartide koostamist. Nutikate programmide ja suure andmehulga abil saab koostada kaarte pea igast nähtusest (vt kaarti all). Kaart on üks geograafi tähtsaimaid töövahendeid, mis aitab tal geograafilisi nähtusi ilmestada, analüüsida ja selgitada.

      Tartu Ülikoolis on välja töötatud mobiilpositsioneerimise meetod. See seisneb selles, et kogutakse korraga andmeid paljude inimeste (telefonide) asukoha kohta mingil kindlal perioodil. Need andmed saab kanda kaardile ja nii saab näidata, kuidas inimesed liiguvad. Siin kaardil on näidatud inimeste liikumist Eesti asulate vahel ühe kuu jooksul.
      • proovide hankimiseks õhkkonna ülakihtidest
      • maantee- ja õhuliikluse loendamiseks
      • suurtel aladel toimuvate muutuste uurimiseks maapinnal ja õhkkonnas
      • muust maailmast geograafiliselt eraldatud hõimurahvaste eluolu vaatlemiseks

      Kus saab Eestis geograafiat õppida?

      Eestis on geograafiat õpetatud Tartu Ülikoolis juba üle saja aasta. Õppima asunud noor saab keskenduda kas loodusgeograafiale, inimgeograafiale või geoinformaatikale (teadusharu geograafilistest andmestest ja kaartide koostamisest). Õppetöö käigus käiakse palju välitöödel, sh reisitakse teistesse riikidesse.

      Loodusgeograafial on ka sõsarteadus – geoloogia –, mis on koolis geograafiatunni osa, kuid ülikoolis omaette eriala. Geoloogia uurib Maa kivimilist koostist, ehitust ja arengulugu. Geoloogiat saab Eestis õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Geograafid ja geoloogid käivad palju läbi nii õpingute jooksul kui ka tööalaselt.

      Tartu Ülikooli geograafiatudengid välipraktikal maad kaardistamas

      Mõtle!

      • Mille poolest erinevad geograafia ja geoloogia?

      Kellena töötavad geograafid?

      Geograafiat õppinud noor leiab tööd paljudes valdkondades. Palju geograafe leiab rakendust maakasutuse planeerijatena nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka planeerimisfirmades. Geograafe ja kartograafe läheb alati vaja riigikaitse, merenduse ja transpordi valdkonnas. Geoinformaatikute oskused on kõrges hinnas tarkvara- ja kaardifirmades.

      Geolooge vajab riik maavarade leiukohtade kindlaks tegemiseks ja varude hindamiseks. Kaevandusettevõtted vajavad geoloogide teadmisi, et maapõuest maavarasid ammutada. Ka hoonete ja rajatiste ehitamisel on geoloogide teadmised asendamatud.

      Maa-ameti lennuki salong. Maa-amet pildistab lennukilt Eesti territooriumit regulaarselt, et riigil oleks kogu-aeg olemas võimalikult täpne ja ajakohane maainfo. Suur osa Maa-ameti töötajaid on geograafia haridusega.

      Mõtle!

      • Mis sa arvad, miks on vaja maakasutust planeerida?

      Mõisted

      geograafia – teadus, mis kirjeldab Maa eri piirkondi, uurib Maal toimuvaid loodus- ja inimprotsesse, nende seoseid ja vastasmõju (geography)

      loodusgeograafia – geograafia haru, mis kirjeldab elus- ja eluta looduse paiknemist, uurib maapinnal, vees ja õhus toimuvaid protsesse ning looduskomponentide omavahelisi seoseid ja vastasmõju (physical geography)

      inimgeograafia – geograafia haru, mis uurib rahvastiku paiknemist ja liikumist, elulaadi ja majanduse eripärasid maailma eri piirkondades ning inimtegevuse piirkondlikke ja üleilmseid seaduspärasusi (human geography)

      uurimismeetod – kindel toiming, millega kogutakse andmeid, et leida vastus uurimisküsimusele (research method)

      Palun oota