Mis on geograafia ja mida see uurib?
Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Vanasti tegelesidki geograafid vaid Maa eri piirkondade kirjeldamisega. Ja kuigi maadeavastuste aeg on ammu möödas, on teadmised geograafiast endiselt tähtsad ja vajalikud.
Tänapäeval uurivad geograafid keskkonda ning õpivad tundma selles toimuvaid protsesse. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus ja see, kuidas need üksteist mõjutavad. Jätkuvalt uurivad geograafid maakera piirkondlikke erinevusi ja selgitavad nende põhjuseid. Geograafia eesmärk on ka juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnaprobleemidele, pakkuda neile lahendusi ja leevendusi.
Geograafia jaguneb kaheks.
Loodusgeograafia kirjeldab elus- ja eluta loodust, selgitab looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning nende omavahelisi seoseid. Loodusgeograafid uurivad näiteks pinnamoodi ja pinnavorme, veekogusid, taimkatet ja kliimat.
Inimgeograafia uurib inimtegevust ja selle eripära erinevates piirkondades. Inimgeograafid uurivad näiteks rahvastikku, majandust ja transporti, asustust ja maakasutust.
Loodus- ja inimgeograafia on omavahel tihedalt seotud. Loodusolud mõjutavad asustuse paiknemist, majandustegevust ja inimeste elulaadi. Inimesed kasutavad aga maad ning selle peal ja sees leiduvaid loodusvarasid, mõjutades omakorda looduskeskkonda. Selleks, et Maal toimuvat tervikuna mõista, on vaja teadmisi nii loodus- kui ka inimgeograafiast.
Mõtle!
- Kuidas mõjutab veestik majandust?
- Kuidas mõjutab majandus veestikku?
Kuidas tehakse geograafilisi uuringuid?
Geograafilisteks uuringuteks on mitmesuguseid meetodeid. Traditsioonilised uurimismeetodid on vaatlus ja loendus. Loodusgeograafid teevad ka mõõdistamisi ja võtavad proove pinnasest, õhust, veest ja taimedest. Inimgeograafia uurimismeetodite hulka kuuluvad veel inimeste küsitlemine ja intervjueerimine. Sageli on uurimistöös vaja tutvuda arhiivimaterjalidega. Näiteks inimgeograafid võivad uurida vanu fotosid linnast, et näha, kuidas on tänavad aja jooksul muutunud. Loodusgeograafidele võivad seevastu huvi pakkuda vanad maakaardid, mille põhjal saab kindlaks teha rannajoone muutusi.
UURIMISMEETODID
♦ vaatlus
♦ loendus
♦ mõõdistamine
♦ proovide võtmine
♦ ankeetküsitlus
♦ intervjuu
♦ töö arhiivimaterjalidega
NÄIDE. Proovide võtmine
Loodusgeograafid võtavad proove jõeveest, et saada teada, kui puhas või saastunud on vesi. Kui osutub, et jões on saasteaineid, siis võetakse proove ka sellesse suubuvatest lisajõgedest, et teha kindlaks, mis piirkonnast on saasteained jõkke sattunud.
NÄIDE. Loendamine
Inimgeograafid loendavad rattureid linnatänavatel. Eesmärk on selgitada välja, kui palju liigutakse jalgrattaga ning kus jalgratturid meelsamini liiklevad. Hangitud teabe põhjal saab omakorda kavandada rattateede rajamist ja korraldada ümber liiklust.
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
Üha enam kasutatakse geograafilistes uuringutes moodsat tehnoloogiat. Tundlike mõõteriistadega registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus. Välitöödelt hangitud proove analüüsitakse kõrgtehnoloogilistes laborites. Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad kogu maakera pinda väga suure täpsusega.
Satelliidipiltide abil uuritakse muutusi suurtel aladel. Näiteks saab neilt teada, kui palju on raiutud Lõuna-Ameerikas vihmametsi, kui kiiresti laienevad Aafrika kõrbed või kasvavad maailma linnad ja põllumaad (vt pilte all). Lähialade seiramist õhust on teinud hõlpsamaks ka mehitamata lennusõidukite ehk droonide areng.
Võimsad arvutid töötlevad kogutud andmeid kiiresti ja vahendavad neid kõikjale, kus on internetiühendus. Eriti tugevalt on arvutitehnika areng mõjutanud kaartide koostamist. Nutikate programmide ja suure andmehulga abil saab koostada kaarte pea igast nähtusest (vt kaarti all). Kaart on üks geograafi tähtsaimaid töövahendeid, mis aitab tal geograafilisi nähtusi ilmestada, analüüsida ja selgitada.
- proovide hankimiseks õhkkonna ülakihtidest
- maantee- ja õhuliikluse loendamiseks
- suurtel aladel toimuvate muutuste uurimiseks maapinnal ja õhkkonnas
- muust maailmast geograafiliselt eraldatud hõimurahvaste eluolu vaatlemiseks
Kus saab Eestis geograafiat õppida?
Eestis on geograafiat õpetatud Tartu Ülikoolis juba üle saja aasta. Õppima asunud noor saab keskenduda kas loodusgeograafiale, inimgeograafiale või geoinformaatikale (teadusharu geograafilistest andmestest ja kaartide koostamisest). Õppetöö käigus käiakse palju välitöödel, sh reisitakse teistesse riikidesse.
Loodusgeograafial on ka sõsarteadus – geoloogia –, mis on koolis geograafiatunni osa, kuid ülikoolis omaette eriala. Geoloogia uurib Maa kivimilist koostist, ehitust ja arengulugu. Geoloogiat saab Eestis õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Geograafid ja geoloogid käivad palju läbi nii õpingute jooksul kui ka tööalaselt.
Mõtle!
- Mille poolest erinevad geograafia ja geoloogia?
Kellena töötavad geograafid?
Geograafiat õppinud noor leiab tööd paljudes valdkondades. Palju geograafe leiab rakendust maakasutuse planeerijatena nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka planeerimisfirmades. Geograafe ja kartograafe läheb alati vaja riigikaitse, merenduse ja transpordi valdkonnas. Geoinformaatikute oskused on kõrges hinnas tarkvara- ja kaardifirmades.
Geolooge vajab riik maavarade leiukohtade kindlaks tegemiseks ja varude hindamiseks. Kaevandusettevõtted vajavad geoloogide teadmisi, et maapõuest maavarasid ammutada. Ka hoonete ja rajatiste ehitamisel on geoloogide teadmised asendamatud.
Mõtle!
- Mis sa arvad, miks on vaja maakasutust planeerida?
Mõisted
geograafia – teadus, mis kirjeldab Maa eri piirkondi, uurib Maal toimuvaid loodus- ja inimprotsesse, nende seoseid ja vastasmõju (geography)
loodusgeograafia – geograafia haru, mis kirjeldab elus- ja eluta looduse paiknemist, uurib maapinnal, vees ja õhus toimuvaid protsesse ning looduskomponentide omavahelisi seoseid ja vastasmõju (physical geography)
inimgeograafia – geograafia haru, mis uurib rahvastiku paiknemist ja liikumist, elulaadi ja majanduse eripärasid maailma eri piirkondades ning inimtegevuse piirkondlikke ja üleilmseid seaduspärasusi (human geography)
uurimismeetod – kindel toiming, millega kogutakse andmeid, et leida vastus uurimisküsimusele (research method)