Paraku ei hüüa õnnetused tulles. Selles peatükis saad teada, kuidas häda korral abi kutsuda ning teistele ja iseendale abi osutada. Õpid paremini tajuma ja ennetama ohte enda ümber. Õpid mitmeid elupäästvaid võtteid ning tutvud käepäraste ja meditsiiniliste abivahenditega.
Iga inimene saab olla elupäästja
Iga inimese elus võib ette tulla olukordi, kus ta ise, keegi lähedastest või keegi tänaval, koolis või ükskõik millises muus kohas vajab elupäästvat esmaabi. Kas Sina oskaksid inimest aidata ning tead, mida sellises olukorras teha?
Kõige olulisem on abiandmist mitte karta, sest inimese elu päästmine sõltub abistajast. Halvima võib ära hoida esmaabiteadmistega inimese asjatundlik tegutsemine, mis seisneb sündmuskohal abi osutamises ja abikutse edastamises telefoninumbrile 112.
Meenuta!
Milliste esmaabivõtetega oled juba tuttav? Kas oled kunagi pidanud neid rakendama?
Eesti kiirabisüsteem on üles ehitatud põhimõttel, et abivajajani jõudmiseks ei kulu kiirabil üldjuhul üle 30 minuti. Raske terviserikke korral saadetakse kiirabi välja paari minutiga. Kuid harvad ei ole olukorrad, kus lähim kiirabibrigaad on hõivatud teise patsiendiga ja välja saadetava kiirabibrigaadi kohalejõudmiseks võib kuluda palju rohkem aega.
Samas nõuab eluohtlik olukord kiireloomulist sekkumist, sest kannatanu elutähtsad funktsioonid (hingamine, vereringe) võivad lõppeda loetud minutite jooksul. Seega on esmaabiandjate põhiülesanne kannatanu elutähtsate funktsioonide toetamine viisil, mis hoiaks teda elus kuni elukutseliste abiandjate saabumiseni.
Elutähtsad funktsioonid
Millised on inimese elutähtsad funktsioonid?
Päästeahel
Selleks, et esmaabi andmise oleks tulemuslik, tuleb selgeks teha päästeahel ehk lülid ketil, mille üks osa on esmaabi.
Kas teadsid, et...?
Raskes seisus on kannatanud, kellel on kas üks või mitu järgmistest seisunditest: suured verejooksud, suletud hingamisteed ning ta ei hinga ja/või on kaotanud teadvuse.
Esmaabiandja tegevused lõppevad üldjuhul siis, kui kannatanu antakse üle kiirabile.
Pea meeles kuldreeglit.
Kui abiandja(te)le ei ole olukord ohutu ja turvaline, siis ei ole mõistlik tõtata kannatanule abi andma.
Abiandja ohutus on kõige tähtsam, sest kui abiandjaga peaks midagi juhtuma, tekib kannatanuid juurde.
Loe Häirekeskuse kodulehelt, mida on oluline teada hädaabinumbri 112 kohta.
112 ja 1247
Numbrit 112 kasutan kui
Numbrit 1247 kasutan kui
Abi andes pea meeles!
- Hinda enda ja sündmuskoha ohutust: kas kannatanule lähenemine on ohutu? Kas on mingeid takistusi kannatanuni jõudmiseks, ja kui on, siis kas need on ületatavad?
- Hinda kannatanu seisundit ja proovi saada vastused järgmistele küsimustele:
- kas kannatanu on teadvusel;
- kas kannatanu hingamisteed on avatud ja ta hingab normaalselt;
- kas kannatanul on pealtnäha suuri verejookse või muid traumatunnuseid?
- Osuta esmaabi sündmuse iseloomu põhjal. Kui võimalik, kasuta alati isikukaitsevahendeid (maski, kindaid).
- Kutsu abi, helistades hädaabinumbril 112, juhul kui tead või kahtlustad, et kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus. Mõtle läbi küsimused: mis juhtus, kus juhtus?
- Ära katkesta kõnet enne, kui kogu vajalik info on välja selgitatud. Päästekorraldaja võib küsida lisaküsimusi, mis tunduvad ülearused, kuid on siiski olulised.
- Jää kannatanu juurde ja osuta abi seni, kuni saabub kiirabi.
- Häirekeskuses on tööl meedik, kellelt saab vajaduse korral küsida abi ja juhiseid. Lülita sisse kõlarifunktsioon ja tegutse juhiste järgi.
- Kõne lõpeta alles siis, kui selleks luba antakse. Jäta telefoniliin avatuks, sest Sulle võidakse lisainfo saamiseks tagasi helistada.
- Mõtle läbi, kuidas abiandjad kõige kiiremini kannatanuni pääsevad. Veendu, et uksed ja väravad oleksid lahti ja ligipääs tagatud.
- Olukorra muutudes võta uuesti ühendust Häirekeskusega, helistades numbril 112.
Käitumine hädaolukorras
-
Veendun, et minu jaoks on kõik ohutu
-
Jätkan esmaabi andmist häirekeskuse juhendamisel
-
Hindan kannatanu seisundit
-
Annan vajadusel elupäästvat esmaabi
-
Helistan häirekeskusesse
-
Kiirabi saabumine
-
Kiirabi viib kannatanu haiglasse
Stabiilne küliliasend
Teadvuseta ja normaalselt hingaval kannatanul on jätkuvalt oht, et lihased lõtvuvad ja keel vajub hingamisteedesse, mis takistab õhuliikumist. Sel põhjusel peabki kannatanule andma stabiilse küliliasendi. See asend võimaldab ka okse ja muude vedelike väljumise suust.
Kui ei ole kahtlust lülisamba vigastusele tuleb kannatanule anda stabiilne külgasend ning katta soojalt.
Küliliasendit kasutatakse, kui inimene on teadvuseta, kuid ta hingab.
Harjuta!
Harjuta klassis stabiilse küliliasendi andmist.
Kannatanule stabiilse küliliasendi andmine:
- Põlvita kannatanu kõrvale. Pane kannatanu selili asendisse ning tõsta enda poolne käsi väljasirutatult kannatanu kõrvale.
- Kaugemal olev käsi kõverda ning aseta käe laba kannatanu õlale.
- Kõverda kaugemal olev põlv. Haara kannatanu puusast ja õlast ning tõmba kannatanu enda poole, külgasendisse.
- Korrigeeri pea asendit nii, et hingamisteed oleksid avatud, pea kergelt kuklas ning kõverdatud käelaba toetab vastu kannatanu põske. Kui kannatanu vajub liiga palju kõhuli kõverda pealmist jalga rohkem, et kehal oleks toestus.
Kannatanu seisundi hindamine
Kannatanu seisundi hindamine algab sündmuskohale lähenedes. Proovi aru saada sündmuse iseloomust: kas tegemist on haiguse või traumaga?
Mõistmaks paremini kannatanu olukorda, esita endale järgmised küsimused:
- Kas kannatanu on teadvusel ehk ärkvel? Teadvuseta kannatanu ei pruugi suuta elutähtsaid süsteeme töös hoida ja vajab selleks abi.
- Kas kannatanu hingab normaalselt? Kui kannatanu karjub või oigab, siis järelikult ta hingab, hingaval inimesel on ka vereringe. Kõneta kannatanut: kui ta vastab, siis ta ka hingab.
- Kas näed kannatanul rohket välist verejooksu? Vere kõige tähtsamateks ülesanneteks on hapniku ja energia transport kudedesse. Kui inimene kaotab üle 20% organismis ringlevast verekogusest, võib tagajärjeks olla šokk.
- Milline kannatanu välja näeb? Siin kehtib reegel: kui inimene on haige, siis näeb ta ka haige välja. Vaata, kas kannatanu on kahvatu, kas tal on huuled sinised, kas ta on higine, kas ta avab silmi, kas ta on uimane, kas tal iiveldab või on ta oksendanud.
Kohest reageerimist vajavad haigused ja/või vigastused:
- hingamise ja/või teadvuse puudumine,
- rohke verejooks,
- šokk.
Taaselustamine
Inimese taaselustamine koosneb kahest eraldi tegevusest:
- rindkere kompressioonidest,
- suust suhu hingamisest.
Rindkere kompressioonide eesmärk on tagada vereringe. Suust suhu hingamine tagab selle, et hapnik jõuaks elutähtsate organiteni.
Inimese taaselustamisel kasutatakse ABC-algoritmi
Kui kannatanul on märgata suuri verejookse, tuleb need sulgeda enne, kui alustad elustamisega.
Jäta meelde!
Võhivõõrale inimesele suust suhu hingamist ei tehta, üksnes järjepidevaid rindkere kompressioone seni, kuni saabub abi või abiandja jaksab.
Suust suhu hingamist tehakse ainult pereliikmetele ja lähedasematele sõpradele.
Taaselustamine
- Jälgides ABC taaselustamise algoritmi võib elustamist teha täpselt selles asukohas kust kannatanu teadvuseta leiti.
- Enne elustamist on oluline peatada suuremad verejooksud.
- Oluline on elustamisel alustada kunstlikkust hingamisest.
- Kunstlikku hingamist tee mehhaaniliselt kahel korral jälgimata kannatanu ringkere ning jätka kiirelt rindkere kompressiooniga.
- Pärast hingamisteede avamist tee alati kunstlikku hingamist. Isegi siis, kui kannatanu hingab. Kunstlik hingamine aitab kannatanul tavapärast hingamisrütmi taastada.
- Üldjoontes tuleb meeles pidada, et 30-le rindkere kompressioonile järgneb kaks suust suhu hingamist.
Vasta suuliselt – tee väärad laused tõeseks.
Automaatne kehaväline defibrillaator ehk AED
AED ehk automaatne kehaväline defibrillaator on kerge ja kaasaskantav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral.
Elektrišokk võib peatada ebaregulaarse südametöö ja muuta selle taas normaalseks.
Aparaat on kättesaadav suuremates avalikes hoonetes.
AED-d seadme asukoht on tavapäraselt märgitud või viidatud rahvusvaheliselt kasutuses oleva tähisega
AED-d kasutamine
Vaata kõrvalolevat videot ning vasta küsimustele.
- Millistes olukordades peab AED-d kasutama?
- Kuidas oskan seda kasutada, kui ei ole seda kunagi teinud?
- Millistest avalikes kohtades oled AED-d märganud?
Suure välise verejooksu peatamine
Suure välise verejooksu korral on kannatanu eluohtlikus seisundis ja vajab kiiret abi. Enamikul juhtudel põhjustavad raske verejooksu traumad:
- liiklusõnnetused,
- õnnetused töötavate seadmetega,
- noa- ja laskevigastused.
Kui näed haava ning märkad mingis piirkonnas ulatuslikke ja/või sügavaid vigastusi ja rohkelt verd, siis kutsutakse seda suureks väliseks verejooksuks.
Suure välise verejooksu ehk eluohtliku verejooksu tunnused on tugev ja kiire verejooks haavast (võib olla pulseeriv) ning kannatanul avalduvad kiiresti šoki tunnused.
Verejooksu peatamine
-
Surun tugevalt veritseva haava kinni või palun seda kannatanul teha.
-
Panen kannatanu šokiasendisse. Vigastatud jäset ei puutu.
-
Seon haava tugevalt kinni.
-
Teen kindlaks, kas kannatanul on verejooks.
-
Panen kannatanu lamama.
-
Asetan sidemerulli või muu rulli keeratud eseme haavale.
Nähes kannatanul ja kannatanu ümber rohkelt verd:
- Hinda, kas sul on võimalik ennast ohtu asetamata kannatanut aidata. Verega levivad nakkushaigused (B- ja C-hepatiit, AIDS) ja ainukese kaitse nende vastu annavad isikukaitsevahendid (kindad, kilekotid jms).
- Kui kannatanu seisab või istub, aita kannatanu lamavasse asendisse.
- Suurte verejooksude korral on esmane tegevus surve avaldamine. Suru kas labakäe või rusikaga otse haavale.
- Tee võimalusel haav nähtavaks, eemaldades sellelt riided (kui on, millega lõigata, siis lõika riided haava ümbrusest lahti, vähendamata survet haavale).
- Kui tugev verejooks on kontrolli all, siis võib haavale panna sideme. Kui sidemeid käepärast pole, võib sidemetena kasutada ka võimalikult puhtaid improviseeritud materjale, nagu riideesemed, sallid, rätikud.
- Kui haavas on mingi võõrkeha (nuga, oks, kild vms), siis ei tohi seda eemaldada!
- Kui verejooks on jäsemest, tõsta jäse üles, välja arvatud luumurru korral – sellisel juhul liiguta jäset võimalikult vähe.
- Kui olukord ja vigastused seda lubavad, aseta kannatanu šokiasendisse: pane ta lamama ning tõsta jalad ja võimaluse korral ka käed kehast kõrgemale.
Verejooksu peatamine
Loe KaitseKodu artiklit "Verejooksu peatamine, kui sidemerulli pole". Vasta küsimustele.
- Kuidas ära tunda kapillaarset, venoosset ja arteriaalset verejooksu. Ühenda paarid!
- Millise verejooksuga puutud kõige sagedamini kokku?
-
Venoosne verejooks
-
Kapillaarne verejooks
-
Arteriaalne verejooks
- Oled perega rabas paaritunnisel matkal. Liigute mööda puidust matkarada. Sinu pereliige astub sammu kõrvale ning kukkudes teeb puidust serv jalga suure haava. Haavast tuleb veri ühtlase joana ja on tumepunane. Kuidas annad esmaabi?
Šokk
Šokk ei ole ehmumine või paanikahäire. Šokk on raske vereringehäire, mille tagajärjel ei saa keharakud piisavalt verd (seega ka hapnikku ega energiat). Levinumateks šoki põhjustajateks on:
- suur verekaotus (nii välimine kui ka sisemine),
- põletused (veresoontest lekib vedelik põletuskohta),
- südameprobleemid (nt südameinfarkt),
- anafülaksia (ülitundlikkus, mis tekitab veresoonte laienemist ja koos sellega järsku vererõhu langust).
Šoki põhjused
-
Verekaotus
-
Pishaav
-
Madal veresuhkrutase
-
Põletus
-
Puugihammustus
-
Insult
-
Südameinfarkt
Uuri materjale:
Naiskodukaitse – Samm-sammult elupäästjaks
Eesti Punane Rist – Esmaabi käsiraamat (2024)
Harjuta!
Oluline on harjutada läbi eluliste situatsioonide esmaabi andmist.
Korda õpitud teemasid ning kinnista õpitut harjustustes.
Uuri ka kuidas käituda mürgistuste ja luumurru korral.
Vasta küsimustele ja arutle kaaslasega
- Mis on elupäästev esmaabi?
- Millist esmaabivõtet rakendad tugeva verejooksu korral?
- Millised vigastused võivad kaasneda, kui hüppad pea ees madalasse vette?
- Kirjelda enda tegevust abiandjana raskes liiklusõnnetuses. Pea meeles päästeahelat.
